Põllumees ei saagi loodust reostada

Kõige lihtsam näide on Nurme sõnul kanalisatsioon. “Linnainimesed saadavad oma kanalisatsiooni- ja reoveed merre, põllumees seda ei tee. Minulgi on jäätmete ja reostuse jaoks tehtud imbväljak.”

“Põllumees ei saa olla looduse saastaja. Ta ise elab ju selles keskkonnas, mida ta justkui mürgitab,” on ka Jaak Läänemets kategooriline.

Madis Ajaots arvutab, et Eesti pinnast on üle poole metsa, lisaks veekogud, sood, rabad ja looduslikud rohumaad. “Rapsi pinda, mida tuuakse välja kui kõige suuremat mürgitamise allikat, on Eesti pindalast 0,2 protsenti. Niisiis ei saa probleem kuidagi olla põllumajanduses.”

Ta selgitab ka, et taimekaitsevahendid on läinud väga täpselt doseeritavaks, mis putukaid otse ei tapa, vaid mõjutavad muul moel. Lausmürke ei kasutata. “See asi on läbi katsete ja kohtute täpseks aetud,” teab ta.

“Inimesed teevad endale palju rohkem häda olmekeemiaga, aga süü aetakse põllumehe peale,” pahandab viljakasvataja. “Keegi pole välja toonud, kui palju olmekeemiat Eestisse tuuakse ning kui palju pesupulbrit Läänemerre läheb – Vene ajal oli ainult pesuseep!”

Jaak Läänemets kritiseerib, et keskkonnakaitsjate väited, mida meedia võimendab, ei ole eriti argumenteeritud, pigem kusagilt välismaa ajakirjandusest loetud.

Ta toob näite, et raudteede ja maanteede tammidelt hävitatakse umbrohtu glüfosaatidega sagedamini kui põllult.

“Põllul me ei kasuta Rounduppi järjepanu samal kohal, et hoida maad mustana. Aga maanteeäärseid bussipeatusi ei niidetagi, vaid pritsitakse mustaks. Miks on vaja teepervedel iga hinna eest rohtu hävitada, see on ju loomulik keskkond?” küsib Läänemets.

Madis Ajaots väidab, et hoolsa maaharija käes muutub põldude seisukord hoopis paremaks. “Olen ise looduseinimene ja näen, mis looduses toimub – jänesed on põllule tagasi tulnud,” toob ta näite. “Neil põldudel, mis mina oma kätte saanud olen, on loodus paremaks läinud.”

Põlluharijad katsuvad loodust säästa ka uue tehnikaga. Nii on näiteks Mati Nurme talus enamikul põllutöömasinatest mulla liigse tallamise vältimiseks all topeltrattad.

Läänemets selgitab, et kõige parem mullastiku hoidja ja parandaja on taimestik. “Proovime põllul igal aastal rohkem otsekülvi teha, kasvatame vahekultuure, üritame teha kõik võimaliku, et põld oleks kogu aja taimedega kaetud – kõige paremini parandab mulda ju taim!”

Nurm peab põllukultuuridest äärmiselt oluliseks näiteks hernest, mis parandab mulda ja mida on mõistlik viljavahelduseks kasvatada.

Viljakasvatajad tunnistavad, et looduse ja keskkonna kaitse on keeruline valdkond, aga üks on kindel: tahtlikult ei tapa põllumees kedagi.

Allikas: Maaleht