Kui kümmekond aastat tagasi tuli umbes pool saepalgist Venemaalt, siis nüüd tuleb sealt suures koguses saematerjali.
Eelmisel aastal imporditi kokku 1,08 miljonit kuupmeetrit saematerjali, millest veidi üle poole ehk 51,1 protsenti tuli Venemaalt. Eriti jõudsalt on viimastel aastatel kasvanud kuuse saematerjali import Venemaalt, mullu toodi sealtpoolt Eestisse 76 protsenti kogu imporditud kuuse saematerjalist.

Venemaa saematerjali teeb atraktiivseks veidi madalam hind, põhjamaise kuusepuidu parem kvaliteet ja pikkussortiment. Venemaal on siiani palju saeveskeid, kus toodetakse ka pikemat, kuuemeetrist materjali, mis leiab kasutamist näiteks ehituses.

“Müüdavas spetsifikatsioonis peab sul olema ka kuuemeetrist materjali ja sellises pikkuses saematerjali on kõige mõistlikum osta Venemaalt,” ütles OÜ Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava. “Järeltöötlejatele on Venemaa toore heaks alternatiiviks.”

Kohava sõnul ostavad Combimilli gruppi kuuluvad järeltöötlejad Venemaalt saetoodangut otse tootjatelt, kaup tuuakse kohale autodega. “Venemaa suurte saeveskite varutud mets on sertifitseeritud,” lisas Kohava.

Küsimusele, miks Venemaalt suhteliselt vähe saepalki ostetakse, vastas Kohava, et asi on hinnas. “Logistikakulu on liiga suur. Ja raudteevagunite saadavus on probleemiks,” põhjendas ta.

Kvaliteeti ei saa usaldada

TOOMAS HEERING
Põlvamaa puitmajatootja OÜ Varola tootmisdirektor

Meie ei taha kehvast materjalist toota ega kehva toodet müüa, seepärast ostame toorme kindlatelt partneritelt.

Ehkki igasugused vahendajad pakuvad Venemaa saematerjali väga aktiivselt ja soodsa hinnaga, ei saa ma riskida. Kogemused on õpetanud, et Venemaa tarnijate kvaliteedikindlus on vilets. Me ei ole enam harjunud, et kohale saabunud saematerjali pakk on näiteks porine või materjal on nõutud pikkusesse lõikamata või on materjali vähe kuivatatud.

Pealegi ei võimalda meie tehnoloogia ja masinapark kehva saematerjali kasutada. Me ei saa keset tootmisprotsessi sobimatut materjali välja visata. See, mis läheb masinasse sisse, peab ka välja tulema.

 

Allikas: Erametsakeskus