DELFI.EE: Mida tähendab kliimamuutus meie metsadele? Ekspertide sõnul on oluline osata näha eelseisvates suurtes muutustes lisaks ohtudele ka uusi võimalusi.

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professori Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa sõnul on taimeliikidele eriti ohtlikud just äärmuslikud ilmaolud.

„Võtame näiteks talve ajutised soojaperioodid. Paljud meie puuliigid, eriti haab, on üldiselt väga hea külmataluvusega, aga seda ainult talvises puhkeolekus. Kui nad sellest ootamatu sula tõttu välja tulevad ja pärast uuesti külmaks läheb, võib esineda tõsiseid külmakahjustusi. Juba praegu on kuulda talvel õide puhkenud õunapuudest. Selliste episoodide puhul kulutavad taimed ära kõik oma suhkruvarud ning see tähendab kadusid saagis ja viljakuses,” ütles ta.

Tartu ülikooli, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ja Eestimaa Looduse Fondi teadlaste koostöös valminud kliimamuutuste mõjuanalüüsist BioClim ilmneb, et üheks tõenäosemaks arengustsenaariumiks meie metsades on okaspuude kui külmalembeste taimede taandumine ja lehtpuude peale tulek. Kuna meie metsade okaspuudest on just kuusk sellistele muutustele eriti vastuvõtlik, ennustab uuringu raport meie metsade kuuse osakaalu vähenemist.

Pehmemad talved tähendaksid ka kahjurite ja haigustekitajate leviku kasvu, mis ei tähenda niigi suure pinge all olevatele metsadele midagi head.

Samas on Ülo Niinemetsa sõnul põhjust läheneda olukorrale pragmaatiliselt. „Puidutööstus peab selle kõigega kaasa minema, siin on palju uusi võimalusi. Näiteks on olemas palju liike, kes meil täna väga hästi ei kasva, aga ilmade pehmenedes võivad nemadki siin edukalt kasvama hakata. Suuresti on nende näol tegemist lehtpuudega, mis on võrreldes meie okaspuudega palju tugevama puiduga,“ tõi Niinemets välja kliimamuutuste võimalikke positiivseid külgi.

 

Erametsakeskus