Eestimaal leidub hakkajaid noori mehi, kes võtnud oma südameasjaks ning miks mitte ka elu eesmärgiks kodumaa maaelu ja metsamajanduse kestvuse kindlustamise.
Järelkasv praegustele metsameestele peab sirguma kutsekoolides eriala omandavate noorte seast. Üks selline tõsine noormees on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) Tihemetsas asuvas Voltvelti koolituskeskuses neljandal kursusel metsamajandust õppiv Kaspar Semm.

Tema edasipüüdlikkuse ning kindla veendumuse tõttu tudeeritaval erialal head teadmised ja kindel kutse omandada esitas kool Kaspar Semmi hiljuti Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) korraldatavale konkursile kandideerima aasta parima maamajanduseriala õpilase tiitlile.

PKHK õppekorralduse spetsialist Marina Jaani peab Kasparit kindlameelseks, väljakujunenud maailmavaatega noormeheks, kes vääriks kindlasti ka avalikku tunnustust. Sest tõele au andes – ega meil selliseid noori just üleliia palju ole. Sedapuhku Kaspar Semm auhinda küll ei pälvinud, aga kurb ta selle üle pole.

Meelistegevus metsataimede istutamine
Praeguseks on Kaspar saavutanud metsa valdkonnas tegelikult juba kaugelt rohkem kui mõni teine terve eluaja jooksul. Ainuüksi noori metsataimi on ta viinud raiesmikele tuhandete kaupa.

Alguses toimus kevadine taimede istutamine kooli praktiliste tööde raames, nii, nagu ka raied ja muud metsatööd. Nüüd aga plaanib Kaspar järgmise metsaistutamise ajaks juba ka abilise palgata, sest ütleb, et pole ühegi teise tööga nii hästi teeninud kui taimede
istutamisega.

Kaspar Semm sattus metsanduseriala õppima täiesti juhuslikult. Ja veel suurem juhus oli just Tihemetsa kooli minek. Alguses oli mõte siduda end põllumajandusega. Ent kui põllumehe aasta on suuresti hooajaline, talvel näiteks polegi suuremat teha, siis metsamehe käed on aasta ringi tööd täis. Säärane mõttekäik saigi metsaeriala valikul otsustavaks.

“Pean tunnistama, et ei teadnud enne sellest valdkonnast suuremat midagi,” nendib Kaspar. “Pärast põhikooli oli alguses plaan Luuale paberid sisse viia, aga siis selgus, et minu elupaigast Kabalast on Luuale väga kehv bussiliiklus. Ja edasi uurides selgus, et Tihemetsa saab siit bussidega palju paremini. Nii jäigi, ja praegu on mul selle valiku üle väga hea meel.”

Kaspar märgib, et oma loomult ei ole ta mingi kontorirott, mistõttu kõige laiemas mõistes metsamajandusega tegelemine on just see, mida ta elult ootab ja millega ennast ka edaspidi siduda kavatseb. Hakkab ta ju tulevikus tegelema kõige sellega, mis jääb metsataimede istutamise ja küpses metsas lageraie tegemise vahele.

Maatöö paelub väheseid noori
“Mulle sobib olla looduses ja töötada üksi. Näiteks metsa hindamine seda kõike just pakubki,” selgitab Kaspar. “Olen neid töid Tihemetsas õppimise ajal juba kõiki ka teinud ja selline asjade korraldus meeldib mulle.”

Viimati oli ta õppimisaja kõige tõsisemal praktilisel tööl – ettevõttepraktikal – terve möödunud oktoobrikuu jooksul ühes Viljandimaal Võhmas asuvas metsamasinate remondi ja müügi, aga ka RMK-le raieteenuse osutamisega tegelevas firmas.

Järgmise aasta alguses on ta nende kolme tublima väljavalitu hulgas, kel on Tihemetsast võimalik kolmeks nädalaks siirduda praktikale Norrasse.

Kaspari sõnul oli sobiva praktikakoha leidmine parasjagu keeruline. Ta helistas ja kirjutas mitmesse ettevõttesse, aga keegi ei võtnud vedu. Ju siis väldivad ettevõtjad praktikantide saabumisega kaasnevat lisatööd või pelgavad juurdetekkivaid kohustusi.

Samas tunnistab Kaspar Semm, et noori on kas või sinnasamasse Tihemetsagi üsna raske õppima meelitada. Sest kes see tahab minna kusagile maale, kust varem pole ehk läbigi sõidetud, ning hakata mingiks saemeheks, samas kui linnaelu ja kontoritöö on palju ahvatlevamad.

Kaspar leiab aga just nendest asjaoludest veel ühe plussi ja kinnituse sellele, et valis õige ala. Nimelt – Eestimaal ei saa metsatöö kunagi otsa, oleks vaid neid, kes viitsivad ja tõesti ka tahavad seda teha.

Aktiivne mitmel alal
Edaspidi, kui kaitseväes käidud, plaanib Kaspar endale püsiva töö leida, et veelgi põhjalikumalt metsamajandamise nüanssidest aimu saada. Ja kindel plaan on seda kõike veel ka koolipingis istudes juurde ammutada. Seejärel võib hakata tegelema eluunistusega – oma ettevõtte loomisega.

“Sellega seoses on palju mõtteid. Võiks teha kombineeritud tegevustega maa­ettevõtte, kus kõrvuti olemas näiteks lihaveisekasvatus ja metsamajandus,” kirjeldab ta oma tulevikunägemust. “Pigem võiks oma ettevõtlus olla metsamajanduslike teenustööde pakkumine, mitte niivõrd tohutu hulga metsamaa endale kokku ostmine. Alustuseks võiks kas või käestlastud võserikke hooldada.”

Kaspar vaatab elu realistlikult: “Selleks et üldse jõuda väärt metsa osta, tulebki alguses teenuse pakkumisega oma ärile korralik aluspõhi laduda.” Nii nagu mujalgi, ei saa ka metsanduses huupi tegutseda, on ta veendunud.

Lisaks õpingutele on Kaspar kõva käsi ka raievõistlustel osalema, esialgu veel juunioride klassis. Tulemused aga torkavad juba silma – tänavu on ta saavutanud neli kolmandat kohta ja viimati Järvseljal peetud raietööde suvemängudel maaülikooli, Tihemetsa ja Luua õppurite vahelises arvestuses jõudis juba teisele kohale. Praegu peab ta enda põhiliseks ülesandeks juunioride seas olevad liidrid kätte saada, seejärel tasub ehk hakata mõtlema ka täiskasvanute võistlustele. Eesti kuulub sel alal teatavasti maailma tippu, ning kahtlemata vajavad traditsioonid jätkajaid ja praegused tipptegijad järeltulijate pealekasvu.

Metsandus peab olema elujõuline
Kaspar Semmil on kindel vaade ka Eesti metsanduse tulevikule üldisemalt. Ta peab oluliseks ka avalikkuses nii- ja naapidist arutelu tekitavat jätkusuutliku metsamajanduse arendamist, mis Kaspari sõnul tähendab seda, et tegelda tuleb ikkagi eri kooslusega metsadega, mitte keskenduda vaid saepalgiks sobilike puude raiumisega.

“Palju väärtuslikku, oma küpsusastme kätte saanud metsa on meil maha raiutud, ja eks seda kasvatatakse ka pidevalt peale, aga eriti just erametsades tasuks ikka ka omanikul endal metsa taastumisele tõhusamalt kaasa aidata,” leiab ta. “Muide – ka mina olen seda meelt, et nii RMK kui erametsaomanikud võiksid raiemahtu suurendada, aga seda igasuguse kooslusega metsa arvelt.”

Mis RMK võimalikku riigi äriühinguks muutmisse puutub, siis Kaspari arvates võiks RMK jääda tegutsema samadele alustele, nagu see organisatsioon siiani on toiminud. Töötab tema hinnangul hästi, on elujõuline ja täidab seatud eesmärke.

Ka Kaspar Semm ise kuulub tüüpiliste Eesti erametsaomanike sekka, omades kaheksa kilomeetri kaugusel Kabalast 2,3 hektarit metsamaad. “Küttepuud saab kätte, aga mingit erilist majandustegevust nii vähese metsaga ei arenda,” nendib ta.

 

Allikas: Maaleht