Eesti püüab ametlikult maheriigi tiitlit

Loodustooteid eksportivad ettevõtjad leiavad, et ainus võimalus Eesti toodanguga maailmas läbi lüüa on suurem osa riigist mahedaks kuulutada ja end mahemaana reklaamida. Konkurentsieelis on meil olemas.

Arengufondi tänavuaastase ideekonkursi võitnud projekti „Organic Estonia“ idee on kasutada ära Eesti võimalus ja turundada mujal maailmas siinseid metsa- ja põllusaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid.

„Kuna tegemist on keskkonnaga, kus me niikuinii elame, siis oleks mõistlik see unikaalsus enda kasuks pöörata,“ selgitas idee autor, metsamarjade ekspordiga tegeleva Berry Group OÜ juht Siim Kabrits mõtte tagamaid. „Ideena oleks sellel maailmas kande- ja kõlapinda ning veel oleks see konkurentsieelis, mida on paljudel väga raske või isegi võimatu saavutada.“

Mets mahedaks

Kabritsa sõnul tundub meie endi jaoks meie elukeskkond tavaline, mitmel pool mujal on selline puhas ja looduslik keskkond ihaldusväärne. „Tallinna kesklinnast saab sõita poole tunniga seenele, ja vingume, kui ei saa tunniga korvi täis,“ tõi ta näite elust enesest. „Jaapanis sõidetakse kaks päeva seenele, ja kui kohale jõutakse, imetletakse üheskoos ühte leitud seent.“

Kabritsa sõnul on meie loodus meie eripära ja me peame oskama seda näidata ja turundada. „Meil on praegu palju häid ja huvitavaid tooteid, mida me ei suuda müüa,“ leidis ettevõtja. „Meie kõige nõrgem koht ongi müümine.“

Me oskame tihti häid asju teha, aga ei oska neid müüa. Ruth Oltjer

Eesti pindalast hõlmavad metsad natuke üle poole, sellest omakorda poole moodustab riigimets, mis on sisuliselt mahe, sest seal ei kasutata puidu tootmisel kemikaale. „See loob riigile võimaluse nimetada ametlikult Eesti metsad mahedalt kasvanud metsadeks ning kanda need maheregistrisse,“ tutvustas Kabrits oma mahe-idee tuuma.

Metsade ametlikult mahedaks nimetamine võimaldab idee järgi kõiki metsasaadusi müüa rahvusvaheliselt „organic” toodetena. Hinnanguliselt tõuseb toodete hind välisturule müües seeläbi ca 30%. Õige turunduse, müügi ja tootearenduse korral pakub Organic Estonia võimaluse luua Eesti maapiirkondadesse suure hulga töökohti. Samuti pakub see huvitavaid võimalusi biotehnoloogia ja ravimifirmadele, kes soovivad mahedalt kasvanud metsasaadustest uusi toidulisandeid jms arendada. Lisaks loob Organic Estonia täiendava tugeva argumendi Eesti kui loodusturismi sihtriigi turunduseks.

Eesti mure

Kabritsa sõnul on Eesti toitu praegu raske eksportida, kuna sellel puudub selge eristuvus teistest lähipiirkonna riikide toodetest. „Organic Estonia on lihtne ja arusaadav sõnum ja mahetoiduga seonduv on selgelt tõusev trend kogu maailmas,“ lisas ta.

Eesti murena tõstis Kabrits esile Eesti põllumajanduse väikest käivet hektari kohta. Meil on tema selgitusel miljon hektarit põllupinda, millest enamik teravilja all. „Eesti põllumajandustoodangu lisandväärtus on täna ühe hektari kohta väike. Samuti käive ja inimestele pakutav töökohtade hulk on väike,“ leidis ta.

Ta selgitas, et kui kasvatatakse teravilja, siis on ühe hektari käive 2500 eurot. Üks inimene suudab harida kuni 1000 ha viljapõldu. Kui võrrelda seda maasikakasvatusega, siis on hektari käive on 30 000 eurot ehk ligi 10 korda suurem.

Kosmeetika ja ravimid

Eesti desinfektsiooni-, puhastustoodete ja looduskosmeetika tootja ning eksportija Chemi-Pharm ASi juhi Ruth Oltjeri hinnangul on idee huvitav ja teostatav. „Iga ettevõtte jaoks on oluline maa kuvand, kus see ettevõte tegutseb,“ tunnistab ta. „Hea kuvand lihtsustab eksporti. Organic kuvand eristab meid positiivselt teistest riikidest. Iga eristumine tänapäeva maailmas on võimalus silma paista ja oma tooteid paremini müüa.“

Antud juhul on Oltjeri hinnangul tegemist ideega, mis iseloomustab tänast maailma trendi ja ka inimeste vajadust puhta vee, puhta toidu ja puhta elukeskkonna järele.

Õige turunduse, müügi ja tootearenduse korral annaks tema sõnul tekitada selle idee realiseerimise kaudu suure hulga töökohti Eestisse ja seda eelkõige ka maapiirkondadesse.

„Eesti inimene peab loomulikuks, et võib linnas liikuda ilma tolmumaski kandmata, et päike ning taevas paistavad selgelt, ilma, et paks sudu seda varjutaks,“ räägib ettevõtja. „Ka praegugi, ilma et Organic Estonia idee oleks veel käivitunud, märkad suurima rahvaarvuga ja samas ühe suurima saastega riigis Hiinas, et sealseid inimesi ei raba Eesti kohta niivõrd edulood Skypist ja e-riigist kui see, et vajadusel võib siin matkal olles janu kustutada metsas ettejuhtuvast allikast või isegi laukast, ilma et tuleks kõhutõbe karta. Nii vähe kui Hiinas üldse Eestit teatakse, siis on see läbi põhjamaise puhta looduse.“

Looduskosmeetika ja loodusfarmaatsia on Ruth Oltjeri sõnul väga tõusev trend. Kui see oleks üks riigi prioriteete, siis annaks siia meelitada mitmeid uusi loodusfarmaatsia ja looduskosmeetika ettevõtteid, kes võiksid siin töökohti luua.

„Meil on palju väga erilisi ravimtaimi, millest võiks uusi tehnoloogiaid kasutades edukaid innovatiivseid tooteid luua,“ toob ta näite siinsest võimalusest.

Siiani on Eestis jäänud tema hinnangul tagasihoidlikuks toodete tootmine, mida nimetatakse toidulisanditeks. Valdav osa, mida apteekides leida, on välismaist päritolu. See on valdkond, kuhu plaanib laieneda ka Chemi-Pharm. Ta selgitab, et Organic Estonia idee käivitumine on kindlasti see, mis kannustaks ka meid toodete nomenklatuuri täiustama just looduslike toodete osas. Eelkõige hõlmaks see kosmeetikatooteid ja toidulisandeid, aga ka desinfektsioonivahendeid, sest looduses leidub küllalt komponente, millel on antiseptiline toime.

Turgudest mainib Oltjer ennekõike Hiinat, Malaisiat, Indoneesiat, Jaapani ja USA-d, mis on suured ja mille ostujõud kasvab iga aastaga. Samuti Araabiamaid, kellega koostöö ka praegu toimub ja kus samuti osatakse hinnata põhjamaisest loodusest tootesse lisatud komponente.

„Me oskame tihti häid asju teha, aga ei oska neid müüa,“ nendib Oltjer. „See riigi kuvand aitab palju müügile kaasa.“

Mõte Eesti elu edendamisel rohkem kasutada meie puhast loodust ja metsarohkust ning tõsiasja, et meie mets on puhas, väetamata ja kemikaalidega pritsimata, on minu arvates väga hea. RMK kindlasti toetab Eesti kujunemist maheriigiks, sest see aitaks kaasa metsasaaduste paremale müügile ja turundamisele ning looks juurde töökohti Eesti inimestele, eriti maapiirkondades.

Praegu, kui inimesed on riigimetsast marju korjanud ning müünud need mahetootjale, on meie metsaülemad neile soovi korral väljastanud kinnituskirja selle kohta, et riigimetsa ei väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega. Kui saame riigimetsa mahedana arvele võtta, vähendab see loodetavasti igakordset ülekinnitamist ning bürokraatiat.

Täpsustame, millised on tingimused ja võimalused RMK metsade tervikuna maheregistrisse kandmiseks. Hetkel on fookuses eelkõige metsasaaduste korjamine, tulevikus õnnestub ehk lisaks raietest saadavale puidule leida turgu ka uutele metsatoodetele – käbid, kasepuukoor vmt.

Kokkuvõttes on see sümpaatne mõte ja RMK aitab oma võimaluste piires igati kaasa Eesti elu edasi viivate ideede arengule.

Organic Estonia idee on suurepärane ja meil on selle realiseerimisel teiste ees edumaa. Näen Eesti mahetoodetele Aasias turgu, sest üha rohkem Aasia linnade jõukaid inimesi ostab mahetooteid, praegu on selle turu hõivanud Austraalia toodang. Tean, et Singapuris on juba müüdud Eesti mahedaid marju.

Aasias hakkab Eesti hea imago kujunema, ennekõike IT vallas, maheda teema aga avab palju võimalusi paljudes majandussektorites.

Eestis on 1542 mahetootmisega tegelevat ettevõtet.

Mahepõllumajandusliku maa pind on 158 071 hektarit.

Korjeala metsas oli mullu 40 400 hektarit.

Kokku on looduslikult kasvavate saaduste korjealasid 129 790 hektarit.

 

 

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/eesti-puuab-ametlikult-maheriigi-tiitlit?id=71725557

TASUTA HINNAPÄRING