Kalju Paalman suudab linausku pöörata ka kõige skeptilisema inimese

Põllumajandusteadlasest talupidaja Kalju Paalman edendab kodumaist linakasvatust missioonitundega, tootes perefirmas tervislikku linaõli ja -jahu.

“Linaseemnesaadustel on suur vägi – nad mõjuvad hästi inimese tervisele, korrastavad seedekulglat ja vereringlust ning seeläbi tugevneb immuunsussüsteem,” räägib linakasvataja ja -uurija Kalju Paalman, tutvustades oma tuntumaid tooteid – Mooste linaõli ja linajahu, mida müüakse nii apteekides kui loodustoodete kauplustes.

Kalju koos abikaasa Kaie ning poegade Gunnari, Peetri ja Erikuga on juba aastaid tegelnud linakasvatusega Mooste vallas Suurmetsa külas.

“Linakasvatus kuulub juba ajalooliselt eesti talukultuuri. Algselt toodeti lina oma tarbeks – kangaste, rõivaste valmistamiseks, hiljem juba müügiks. Enamik Lõuna-Eesti taludest on välja ostetud linamüügist saadud rahaga,” avab Paalman meie linakasvatuse ajaloolisi traditsioone.

Arna talu Suurmetsa külas on kujunenud linakoolituse keskuseks. Siin õpetatakse huvilistele linakasvatuse aluseid ja tutvustatakse linasaadusi, samuti antakse degusteerida linajahust kondiitritooteid.

Peremehe jutt on nii veenev, et vähem kui poole tunniga suudab ta linausku pöörata ka kõige skeptilisema kuulaja.

Linaagro OÜs on õlilina kasvatatud keskmiselt 30–90 hektaril, samas teeb Paalman koostööd ka mitme põllumajandusfirmaga, aidates kaasa nende linakasvatusele ja ostes hiljem oma tööstuse tarbeks linaseemneid kokku.

Esialgu said Paalmanid oma põldudelt saaki umbes 1 t/ha, aastatega on tehnoloogiaid täiustades saagikus tunduvalt kasvanud.

Uurimistöö kogu eluks

Kalju Paalman on viiendat põlve põllumees, kelle lapsepõlvekodu oli Leevakul. Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetas ta agronoomia erialal 1972. aastal, seejärel töötas Ruusa sovhoosis, hiljem Põlva kolhoosis agronoomina.

Ta läbis Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMTUI) aspirantuuri ning jäigi maaviljeluse instituudi koosseisus põldkatseid tegema. EPAs kaitses Paalman kandidaadikraadi taimekasvatuse alal 1988. aastal ja temast sai Mooste Katsejaama juhataja.

“Kiulina katsetest sai minu elutöö enam kui kahekümneks aastaks,” ütleb Paalman. Kuna Eestis on kiulina kasvatuseks head kliimatingimused, siis soositi vastavaid uuringuid ka riiklikult. Koostöös Berliini Arengupoliitika Instituudiga tehti kiulina tasuvuse uuring, mille lõppjäreldus oli see, et linakasvatus on Eestis tasuv ja lõpptoodangut on võimalik eksportida. Paraku Eesti läbirääkimistel Euroopa Liiduga ei suudetud linasektorile vajalikul määral toetusi saada ja seetõttu hakkas see majandusharu hääbuma.

Linakasvatuse perefirma

Kui katsejaam Moostes 2009. aastal lõplikult suleti, jätkas Kalju Paalman koos perega õlilina kasvatamist. Kaks poega tegelevad põllumajandusega koostöös isa firmaga, kolmas poeg on loonud oma ökofirma, valmistades linaõli baasil puidukaitsevahendeid.

Tänavu tehti agrotehnika katseid nelja õlilina sordiga, et tutvustada põllumeestele õlilinakasvatuse uuemaid võimalusi. Sest Paalmani missioonitundeline siht on, et tootjad kasvataksid õlilina Eestimaal rohkem.

“Mina üksi ei tee midagi, pojad arendavad kõiki tegevusi edasi,” selgitab linakasvataja. Pere majandab kolme firmaga enam kui 1100 hektaril. Peale õlilina kasvatatakse teravilja, rapsi ja hernest.

Tänu sellele, et Paalmanid investeerisid paar aastat tagasi mitusada tuhat eurot korralikku teraviljakompleksi, saadi nüüd müügitulu kolmandiku võrra juurde.

Naabrusesse Säkna külla on rajatud masinakeskus, kus on ka renoveeritud teraviljakompleks. Soetatud on uus kuivati võimsusega 25–30 tonni tunnis, lisaks elevaatorid ja kraabid. Ehitatud on neli säilituspunkrit, teravilja puhastamise liin, uuendatud kuivati küttesüsteemi.

Tervislik linaõli ja -jahu

Kalju Paalman on koos perega rajanud ka oma väikese õlilinatööstuse, kus linaseemnetest pressitakse õli ja koogist on võimalik jahu saada.

Aastas pressitakse Linaagro OÜs 60–150 tonni seemneid. Sellest saab pressimise teel 20 protsenti õli ja 80 protsenti õlikooki. Enamik linaõlist ja koogist läheb loomasöödaks, apteekidesse jõuab sellest väärt kraamist praegu üksnes üsna väike osa.

Ta loetleb: linaõli tugevdab immuunsüsteemi, ennetab vähkkasvajaid ja mõjub hästi ka veresoonkonnale, kuna on looduslik verevedeldaja. Eriti hästi mõjub linaõli ja -jahu aga seedetegevusele, kuna kümnendik linajahu süsivesikutest on mittelahustuv kiudaine, mis puhastab organismi jääkainetest. Linaseemnetes sisalduvad limaained (lignaanid) tervendavad seedekulglat ja reguleerivad ainevahetust rakutasandil. Toitumisteadlased väidavad, et kuni 70 protsenti inimese immuunsussüsteemist sõltub seedetrakti toimimisest.

“Linaõli sisaldab küllastumata oomega-3 rasvhappeid, väga kasulik on tarvitada iga päev paar supilusikatäit linaõli, sealjuures sobib linaõli ka toidule lisada,” selgitab Kalju Paalman, kuidas tema toodetud märjukesest tervisele kõige rohkem kasu saada.

Olen Kalju Paalmanit nõustanud finantsmajanduse valdkonnas, meie koostöö on kestnud üle kümne aasta ja algas siis, kui ta tegutses FIEna. Ettevõtjana on Kalju Paalman teinud investeeringuid kaalutletult ja põhjalikult läbi mõeldes, soetanud nii tehnikat kui ehitanud. Tegeldes aktiivselt ja pühendunult linakasvatusega, on ettevõte läbi teinud suure arengu.

2009. aastal anti Paali talu varad, masinad ja maad üle Linaagro OÜ-le, sellest ajast tegeldakse pereettevõttena. Minu hinnangul on Kalju Paalman uuenduslik juht, kes kalkuleerib kõiki olulisemaid otsuseid, lähtudes majanduslikust aspektist. Kalju Paalmanit iseloomustab energiline positiivne ellusuhtumine,

tal on alati oma arvamus

ja kindel seisukoht.

n Linakasvatuse järjepidev propageerimine.

n Õlilinatööstuse rajamine.

n Töö kogu perega.

Mooste vald, Põlvamaa.

Linakasvatus, linajahu

ja -õli tootmine.

Maad kasutatakse

350 ha, sellest omandis 270 ha.

Linakasvatus 30–90 ha-l. Linaseemet toodetakse 50–150 t, linaõli aastatoodang 10–30 t.

Teravili, raps ja hernes 300 ha-l.

Linaõli müüakse loomasöödaks ja puidukaitsevahendiks, vähesel määral jõuab linaõli inimtoiduks.

Pereettevõte.

2 töötajat.

TASUTA HINNAPÄRING