Kas Eesti tegi inimvaenuliku otsuse?

Alates märtsist lubab Euroopa Liit igal riigil ise otsustada, kas kasvatada geneetiliselt muundatud organisme (GMO). Enamik Euroopa riike otsustas “ei” kasuks, Eesti mitte.

Üldiselt pole Euroopa Liidus lubatud geneetiliselt muundatud organisme kasvatada. Erandiks on 59 geneetiliselt muundatud toiduainet, mille kasvatamine on põhimõtteliselt lubatud.

GMOde lubamise teema tõusetus selle aasta märtsis, kui tehti muudatus ELi seadustes. Kui siiani lubas või keelas teatud kultuuride kasvatamist Euroopa Liit ning selle täitmine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, siis alates tänavusest aastast on võimalik liikmesriikidel ise keelata Euroopas lubatud GMOde kasvatamine oma territooriumil.

Riikidel on õigus keelata GMOde kasvatamine, kui leitakse kaalukaid teaduslikke argumente nende ohtlikkusest inimeste tervisele või keskkonnale.

Miks keelata Eestis banaanikasvatust?

Niisiis tohivad riigid teha endale karmimad reeglid või jääda täielikult GMO-vabaks. 3. oktoobriks pidid riigid, kes on otsustanud GMO-vabaks jääda, sellest teada andma.

GMOde kasvatamise kavatseb keelata 19 riiki. Läti ja Leedu otsustasid keeluga ühineda, kuid Eesti mitte.

„Kuna Eesti valitsus oma taotlust ei esitanud, anti sellega sisuline nõusolek GMOde kasvatamiseks kogu Eesti riigi territooriumil,“ hindab Eesti käitumist talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel aga ütleb, et praegu on kõne all peamiselt kaheksa maisisorti, mida võib ELis kasvatada juba alates 1998. aastast.

„GMOna tähistatakse kõnealuseid maisisorte tähisega MON810. Tegu on Monsanto firma aretatud sortidega, mis on geneetilise muundamise tõttu resistentsed lõunapoolsetes riikides levinud maisikahjuri, euroopa varreleediku suhtes,“ selgitab Koppel.

Koppeli sõnul MON810 sordid Eestis nagunii ei kasva, sest need on aretatud lõunapoolsetele piirkondadele ja nende kasvuaeg ei sobi meile. Teiseks ei ole meil mingeid probleeme euroopa varreleedikuga.

Seega ei ole neil sortidel bioloogilisi võimalusi ega majanduslikke eeliseid siin kasvatamiseks. Nagu näiteks banaanidelgi.

„Eesti on oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades tuginenud teaduslikele hinnangutele (EFSA, geenitehnoloogiakomisjon, uuendtoidukomisjon) iga GMO-liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikule informatsioonile ja ekspertarvamustele,“ toetab Koppeli mõtet keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi.

Taimed ei oska seadusi lugeda

GMOde kasvatamise keelamise olulisim põhjus on Kaul Nurme sõnul põllumajandus-, keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide tugev vastuseis.

Põllumeestel on GMOde laiema kasvatamise korral peamine oht sattuda sõltuvusse üksnes GMO-seemneid tootvatest firmadest, aga ka GMO-saastatuse võimalik levik maheviljeluspiirkondadesse.

Keskkonnaorganisatsioonide põhiline mure on GMO-kultuuride võimalik segunemine looduses ning tarbijaorganisatsioonid on mures inimeste tervise pärast.

„Eks iga selline järeleandmine annab võimaluse uueks järeleandmiseks,“ sõnab Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets Pärnumaalt Eesti otsust kommenteerides. „Loodame, et neid GMO-jamasid, mis USAs ja Kanadas on, meile ei tule, aga oht on siiski olemas.“

Kanadas ja USAs juhtus see, et GMOd ja tavataimed ristusid looduses ning siis ütlesid muundseemneid tootvad firmad, et farmerid on ilma loata kasutanud GMO-seemet ja nõudsid trahve. Kohut käiakse siiamaani.

Ka Saidafarmi juht, mahetootja Juhan Särgava kinnitab, et kui me loome esimeste, väidetavalt ohutute geneetiliselt muundatud sortide sisselaskmisega pretsedendi, siis on oht, et me ei suuda edaspidi vältida ka neid liike ja sorte, mis Eestis kasvavad.

„Seadusandlusega siis enam piiri panna ei saa, sest taimed ei kuula seadust, vaid levivad ikka omasoodu. Näiteks tuulekaera või karuputke tõrjeks on tehtud palju määrusi, programme ja seadusi, kuid need laiutavad ikka,“ sõnab Särgava, lisades: „Sellest hetkest, mil GMOd sisse laseme, jääb vaid lugeda aega tõsiste probleemide tekkimiseni.“

Pikkmetsa sõnul ei halda me GMOde kohta ka täielikku infot ega oska kaugeltki kõiki ohte ette näha. „Meie looduslik mitmekesisus on midagi, mida kaitsta, ja sellele on GMO ohtlik,“ ütleb ta.

Maaleht

TASUTA HINNAPÄRING