Hoolsa metsakasvataja raietööd algavad juba vähem kui 10-aastases metsas.

Ei tea, miks lageraie nimetati ümber uuendusraieks. Ehk seepärast, et “lage” kõlab kuidagi lõplikult. Küllap tekitab nimetus “uuendusraie” metsaasjandust vähem tundvates inimestes positiivsema emotsiooni.

Muidugi mõista ei uuendata selle ümbernimetatud raieviisiga metsa rohkem kui pärast lageraiet. Tegevuse lõppeesmärgiks on ikka küpse tulundus(majandus)metsa palkideks, pakkudeks, paberi- ja küttepuiduks saagimine.

Põllumehe peale ei vaata keegi viltu, kui ta sügisel põllult vilja koristab. Samamoodi kui põldur jälle uue seemne mulda külvab, istutab metsaomanik lagedaks raiutud langile uued taimed ja hooldab neid seni, kuni jälle mingit tarvitamiskõlbulikku materjali saab koguda, alates reha- või labidavarrematerjalist kuni jämedate palkideni. Seega on raieviisi uus nimetus tulevikku vaatav – uuendusraie.

Tulevikupuude valimine

Metsa saab ka külvata, kuid siis on oht, et kiirema kasvuga rohttaimed lämmatavad algselt väga väetid puualged ära. Seepärast kasvatatakse puutaimed enamjaolt peenra peal paarikümne sentimeetri pikkuseks ja viiakse alles siis metsikusse loodusesse, konkurentsivõitlusse.

Esimesel kolmel aastal hooldatakse seda puuistandust kui metsakultuuri, niites rohtu ja kiirema kasvuga lehtpuuvõsa. Piisava kõrguse ja tiheduse (metsaseaduse järgi hektari kohta 1000 kuuske või 1500 mändi, mis on vähemalt poole meetri kõrgused) saavutanud metsaosa nimetatakse noorendikuks.

Siit edasi tuleb valgustusraie korras esmane tulevikupuude valimine. Okaspuude kõrvalt raiutakse neid varjutama ja latva piitsutama kippuvad kiirema kasvuga kased, lepad, remmelgad. Heaks tavaks on olnud laialeheliste puude (saar, vaher, tamm ja künnapuu) säilitamine. Samuti saab noorte puude seast valida tulevikupuudeks sirgema tüvega isendid.

Selles vanuses on lisaks paarile tuhandele istutatud okaspuule kasvanud juurde teist samapalju või enamgi lehtpuid.

Valgustusraieiga kestab puistul seni, kuni jõutakse 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetrini (tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt). Heal juhul peaks jõudma langi kaks korda üle käia, kuid, nagu elus ikka, jääb mõni tegemine ikka hiljaks. Kiirustades ja üksnes allesjäävate puude vahesid mõõtes jääb hoopis tähtsam – puude kvaliteet, tähele panemata.

Tähtis harvendus

Järgmist etappi metsa kasvatamise protsessis nimetatakse harvendusraieks. Üldjoontes on põhimõte sama kui valgustusraie puhul, kuid selle töö käigus on võimalik osa väljaraiutud materjalist juba metsast välja vedada ja kasutada vastavalt kas peenpalgina, kütte- või paberipuuna. Päris palki esimese korra harvendusraie veel ei anna. Harvendusraiet tehakse puistutes vanusega alates paarikümnest aastast kuni lõppraie-eani.

Lühidalt kokkuvõetuna on teooria selline, kuid siia lisanduvad lugematud nüansid, mis sõltuvad puuliikidest, kasvukohast, metsaomanikust, töötegijast ja veel paljust muust. Seepärast tulebki iga metsaosa eraldi vaadelda ja tegutseda vastavalt olukorrale.

Võib juhtuda, et pärast mitmekordseid hooldusraieid on lõppraie-eani jõudnud puistust võimalik saada vaid kütte- ja paberipuud. Oli selline juhus, et terve hektar kase lageraiet ei andnud välja ühtegi kasepakku. Samas on vahel otstarbekas endisel talupõllul kasvanud kuusikus teha harvendusraie põdrakahjustust arvestamata ning viis aastat hiljem raiuda sanitaarlageraie korras juurdekasvu arvel langilt vähemalt viis tihumeetrit hektarilt aasta kohta enam.

Lage- ehk uuendusraie asemel võib kodumetsast kujundusraie abil saada mõnusa parkmetsa, kus on hea jalutamas käia ja seeni otsida. Metsas võib matkida ka looduslikke protsesse: majandada häil-, veer- või aegjärksete raietega.

KULUD JA TULUD

• Valgustusraiele tuleb peale maksta. Esimese harvenduse puhul tulevad enamasti kulud-tulud tasa. Teine ja kolmas (olenevalt metsast) harvendus annavad kuni 10 eurot tihumeetri kohta tulu.

• Keskpärases lageraie-ealises segametsas on hektaritagavara paarsada tihumeetrit ja kui sealt kase- ega lepapakku välja ei tule (st. on hooldamata ja omapäi kasvanud), siis kännuraha (omanikule jääv rahasumma) on parimal juhul kuni 20 eurot/tm.

• Eelnevalt hooldatud puistus on lõppraiega võimalik lõigata kallimaid puidusorte (nt. kasesaepakku ja spoonipakku). See tõstab kännuhinna keskmiselt juba 25 euro ligi. Puhtkuusikud ja männikud annavad kümme-viisteist eurot kõrgema kännuhinna.

Allikas: Tiit Kosenkranius (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud)

HOOLDUSRAIED

• Valgustusraie (nimetatakse ka noorendike hoolduseks) eesmärk on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Esimene valgustusraie toimub 4-6-aastases seganoorendikus. Eemaldatakse peapuuliiki lämmatavad eksemplarid, peapuuliiki ennast ei raiuta. 4-5 aasta pärast alustatakse peapuuliigi tihedate gruppide ja külvipesade harvendamist, et tagada puude ühtlane asetus puistus. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu. Puistusse jääb alles 2000-6000 puud hektari kohta.

• Harvendusraie eesmärk on anda kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi-ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Esimene harvendusraie tehakse 20-40-aastases puistus. Küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400-600 puud hektari kohta.

• Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga. Raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib selle raieviisi siht olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsaosale metsakaitseline ekspertiis.

 

Allikas: Erametsakeskus