Kasvuhoones tärkas pool miljonit männitaime

Hiiglasliku kilekupli all õrnrohetab männimuru ja märtsis külvatud seemned on sirutunud sentimeetripikkusteks taimedeks, mille kasvamist metsas raieküpseks okaspuuks näeb ületulev põlvkond siis, kui ise juba eakas on.

“Siit see mets algab,” ütleb riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Marana taimla tööjuht Aive Vahter, seistes 1600ruutmeetrise põrandapinnaga kasvumajas, kus on tärganud pool miljonit mändi ehk ligemale 170 hektarit männikut.

Vahter haarab 81 pisipotiga kasti sülle: see pole tema kui sangpommirebimise Eesti rekordinaisele mingi raskus.

“Alustasime männikülviga poolest märtsist, vahepeal külvasime kuuske, sel nädalal lõpetame esimese külvi, siis on meil kümme maja kõik külvatud,” seletab Vahter.

Marana taimlas kasvatab RMK põhiliselt männi- ja kuuse- ning arukasetaimi.

Külmikust välja

Männilapse elu 100–120aastase raieküpse puuni algab külviliinil. Pesumasin hävitab kastidest umbrohuseemned ja haigustekitajad, järgmine masin täidab kassetid ehk väikesed potid turbaga, vajutab täpselt poti keskele lohu, asetab sinna imepisikese seemne, katab pinna vermikuliidiga, mis kaitseb seemet liigniiskuse ja päikesepõletuse eest. Siis tõstavad hoolsad naisekäed kasti raami peale ja algab kasvumajja sõit.

Kevadkülvi järel tärganud suletud juurekasvuga ehk potitaimed peavad hakkama kohanema välitingimustega mai lõpust, et teha kasvumajades ruumi teise külvi kastidele. Maranal külvatakse kaks korda aastas ja metsa võib istutada sügiseni.

“Nii et kokku külvame 20 korda 1600 ruutmeetrit ja 11. kasvumaja on meil valmimas,” võtab Vahter töömahu numbrites kokku.

Kilingi-Nõmme linna külje alt Marana taimlast saab RMK metsaistutushooajal 8,3 miljonit männi-, 100 000 arukase- ja 30 000 kuuseistikut.

Sellise tellimuse täitmisel on põhitöölistele abiks hooajaliste abikäed. Naised sordivad kasvuväljakutel männi- ja kasetaimi ja pakendavad neid tellijatele saatmiseks. Vahteri jutu järgi kestab hooaeg jõulukuuni, sest mahud on suured. Kevadise metsaistutushooaja tellimuste täitmine algab pool aastat varem, mil sorteeritud taimed pakitakse kilekottidesse ja pannakse puitkastidega miinus kahe- kuni neljakraadise temperatuuriga külmhoonesse kevadet ootama.

“Sügisel pakime, novembrist alates, kui taim on korralikult puitunud ja kannatab külmhoonesse panna. Nüüd toome pakendid välja ja sulatame mõnele lähemale metskonnale istikud üles. Enamasti aga viiakse koormad siit rekaga ja nad sulavad ise, see meetod võimaldab taimi pikemalt istutada,” selgitab Vahter.

Esimest kevadet on Marana tööpere kasutuses kontori- ja olmehoone, mis ehitati ümber Kilingi-Nõmme kunagise metsamajandi metsloomade esmatöötlemispunktiks ehitatud kahekorruselisest hoonest. RMK Marana taimla eelkäija, Eesti-Soome ühisettevõte AS Eesti Metsataim kohandas maja allkorruse, paigutas sinna külvimasina, kuni eraldi tootmishoone valmis.

“Hakkasime kohe mõtlema, et teeme siia olmeruumid, sest varem vahetasid töötajad riideid varju all ja neil ei olnud pesemisvõimalustki,” räägib Vahter ja tõttab näitama naiste ja meeste riietumis- ja pesuruume, kööginurka ja värvika mööbliga söögituba.

Koolitatud kuused

Riigimetsale taimede kasvatajad kasutavad mõistet “pott pluss põld” ja Maranal pooleaastaseks sirgunud kuuseistikud sõidavad 40 kilomeetri kaugusele Reiu taimlasse, et täita suurenevat vajadust istikute järele. Potitaimena topeltkiire kasvustardi saanud kuused istutatakse metsa varasema nelja asemel kaheaastasena. Raievanusesse jõuavad nad ikka 80–100 aasta pärast.

“Meilt läheb välja poolteist miljonit kuusetaime, need on Maranal 2014. aastal külvatud, juuliks olid nendel potiseemikud 10–12 sentimeetri pikkused. Siis hakkasime meie pihta, istutasime need augustis põllule,” selgitab RMK Reiu taimla tööjuht Rein Anniko. Sõna “koolitamine” tähendab metsandusinimestele taimede hõredamalt ümberistutamist.

Igihaljal kuusepõllul küürutab põhi- ja hooajaline töövägi taimede ees, need on vaja välja võtta, sortida, 25 kaupa kimpu lugeda, köita, kotti pakendada.

Kaheaastasi männi- ja kuusetaimi saadab Reiu taimla kõikjale Eestisse. Anniko mainib, et hommikul laaditi siin kaks rekakoormat, mõlemasse 46 000 taime, nii peab kogu aeg olema varu, et “põld valgendaks taimekottidest”.

Kuuseistikuid mahub kotti 100 ehk neli punti, männiistikuid viis korda rohkem.

Ligemale 17 hektari suuruse taimepõllu tagaosas tirivad naised kohevast mullast välja männiistikuid. Siit tuleb sel kevadel välja saata poolteist miljonit männitaime, töö on poole peal nii kuuskede kui mändidega.

“Need on meie oma külvatud männid, aga uut külvi me enam ei tee, meil hakkab ka mänd tulema Maranalt poititaimedena,” ütleb Anniko.

Kui kuusevõtjad saavad töösooja sebides naha vahele, siis männivõtjad istuvad madalal pingil paigal ja lasevad kätel käia. Jürikuu tujutseb üle töötegijate.

“Teate, kui hea siin värske õhu käes on, täna on päike väljas, aga eile oli nii külm, et minu käed ei lugenud taimi,” vastab “tere jõudule” Reiu taimla raudvara Endla Sildoja.

RMK metsataimede vajadus

* Kuuse-, männi- ja arukasetaimi kasvatavad Pärnumaal RMK Marana ja Reiu taimla.

* Marana saadab välja 8,3 miljonit mändi, 100 000 kaske ja 30 000 kuuske.

* Reiu saadab metsaistutajatele 1,5 miljonit kuuse- ja 1,5 miljonit männitaime.

* Riigimetsa pannakse kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud Eesti elaniku kohta.

* RMK taimlates ja metsas saab metsauuendushooajal tööd 1700 inimest.

* Istutatakse 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske.

* Mänd kasvab raievanusesse 100–120, kuusk 80–100 aastaga.

* Riigimaal uuendatakse metsa 9800 hektaril, sellest 2000 on looduslik uuendus.

Allikas: Pärnu Postimees

TASUTA HINNAPÄRING