Oluline kodumaise puidu kasutaja

Päevas kulub Kehra paberivabrikus 100 m3 puitu, aastas seega keskeltläbi 360 000 m3. Eesti aastane raiemaht on umbes kümme miljonit tihumeetrit. Laias laastus pool (viis miljonit tihumeetrit) sellest on okaspuu ja sellest omakorda 1/3 võiks olla okaspuu paberipuit (1,6 miljonit tihumeetrit). Seega kasutab vabrik aastas ära rohkem kui viiendiku (22,5%) kogu Eestis tekkivast okaspaberipuust.

Metsaomanikul peaks olema hea seda teada, sest kohalik ettevõte pakub kokkuostetavale puidule üksjagu stabiilsemat hinda kui näiteks Skandinaavia ostjad.

Igast lõppraiest saab laialt võttes kolmandiku saepalgiks sobilikku puitu, kolmandik on paberipuu ja kolmandik säärast kraami, mis ei sobi muuks kui kütteks. Nõnda tekib igal metsaomanikul, kui ta raietega tegeleb, niikuinii arvestatav kogus paberipuud. Raiutud puidu omanikule on oluline, et iga sortimendi jaoks on olemas tarbija.

Näiteks 2009. aasta majanduskriisi ajal, mil paberipuitu oli sisuliselt võimatu vähegi mõistliku hinnaga piiri taha müüa, tegutses Kehra paberivabrik edasi. Tõele au andes hoiti nii meie metsaomanikke ja puiduvarujaid elus, sest muidu poleks selle paberipuidukogusega olnud muud teha, kui ahju ajada.

Horizon võtab vastu puitu alates 6cm diameetrist, peenemat ei võimalda koorimisliin läbi lasta. Kui valida, siis eelistatakse pigem mändi kuusele. Tootmisse minev segu püütakse hoida stabiilselt pooleks – mänd ja kuusk vahekorras 50:50.

Toormetarnijatest on paberivabriku tähtis partner RMK, aga ka suuremad erametsaomanikud, puidu kokkuostuga tegelevad firmad ja lisaks saekaatrid, kust ostetakse hakkpuitu. Tselluloosi tootmiseks ei sobi aga tavaline kütteks tehtud hakkpuit – laast peab olema pikem ja ühtlase suurusega. Ebaühtlase laastuga kaotab tootja tselluloosikiu pikkuses, mis omakorda tekitab kohe probleemi – paber tuleb nõrgem. Sestap peab saetööstus teadma, et hake tehakse just tselluloositehasele. Horizonil on kasulik haket osta, nii jääb ära vajadus seda ise teha.

Tehasele on tähtis tooraine lähedus

Reimandi sõnul võib transport, näiteks kui paberipuu ostetakse Eestist või Lätist ja veetakse Rootsi, tooraine hinnale lisada kuni 50%. Mida lähemal tööstusele kasvab puit, seda kasulikum paberitootjale.

“Meile on kasulik olla puiduvarumise keskpunktis,” kinnitab ta. “Viimati tõime puitu kümme aasta tagasi Venemaalt – siis oli anomaaliaperiood, kui siseturu hinnad kunstlikult kõrgeks aeti.”

Reimand nendib, et pikas perspektiivis ei saa hinnad kuigi palju erineda Kehra paberivabriku väravas ega Skandinaavia maade kokkuostjate laoplatsidel. Turg on avatud, kui hinna osas tekib mingi ülepakkumine, siis kas tulevad teised sellega kaasa või see üksik riskile välja läinud kokkuostja lihtsalt hävib.

“Eesti paberipuidu kvaliteet on väga hea, mistõttu ka meie ostjad on Kehras toodetud paberiga rahul,” räägib Reimand.

Viimatine suurem investeering Kehrasse oli nelja miljoni euro paigutamine uue koorimis- ja hakkimisliini soetamisse. Varasem liin oli selles mõttes viletsapoolne, et koorimisel jäi osa koort ballastina tselluloosimassi sisse, hiljem tuli see sealt eraldada ja läkitada biotiikide poole, kus see siis koos muu ollusega veest välja settis.

Siiski, kaduma ei läinud seegi, sest pärast vajaliku tasemeni kuivatamist sai seda kasutada väikeses biokütusel töötavas katlamajas, mis Kehra vabrikul endal olemas.

 

Allikas: Maaleht