„Praegu oleks selline käik vaid vesi pahatahtlike majandajate veskile,” ütleb Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Keskkonnaministeerium plaanib muuta metsaseadust. Muu hulgas on kavas alandada viljakatel pinnastel kasvavate kuusikute raievanust. Just see muudatus on kõige rohkem arutelu ja ka vastuseisu tekitanud. Vastuseisjad kardavad kuusikute üleraiet, poolehoidjad arvavad, et piiranguid võiks metsade majandamisel olla veelgi vähem.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais nende seas ei ole, kes ütlevad, et plaan pole õige, vaid tema arvates ei ole selliseks muudatuseks veel õige aeg.

Esiteks sellepärast, et majandatavate metsade vanuseline struktuur ei ole hea: keskealiste metsadega võrreldes on liiga palju küpseid, üleseisnud metsasid. „Me ei saa praegu neid üleseisnud kuusikuidki raiutud, sest pole hinda ja turgu. Milleks siis minna valmivate kuusikute kallale?”

Teine ja tähtsam põhjus on Ehrpaisi arvates see, et me metsade majandamisel kasutatakse veel liiga palju valevõtteid. „Praegu on metsanduses väga suureks probleemiks, mis meist paljusid murelikuks teeb, et teatud seltskond võltsib takseerandmeid. Keskealised ja valmivad puistud muudetakse küpseks ning raiutakse. Seetõttu jääb aga nii mõnigi tõeliselt küps puistu raiumata, sest puidumüügivõimalused on piiratud. Niisuguses olukorras ei ole õige hakata raiuma kuusikuid, mille sanitaarne seisund on hea ja kus puidu väärtus on alles kasvamas,” ütles Taavi Ehrpais.

Üks muudatus korraga

Ministeerium plaanib sama seadusemuutmisega taastada võimaluse korduvalt eksivatelt metsakorraldajatelt litsents ära võtta (praegu saab tunnistuse ära võtta metsakorraldusfirmalt, muudatus peaks suurendama iga üksiku metsakorraldaja vastutust). Seda tervitab Ehrpais vägagi. Kuusikute teema juurde võiks ta sõnul siis tagasi tulla, kui see muudatus on oma mõju avaldanud ja metsakorralduse maine on puhtam.

Võltsimine on võimalik teatud „eksitustega”. „Juba viljaka kasvukohatüübi ja boniteedi määramine on teatava eksimisruumiga ja, nagu küllalt näha on, „eksitakse” siis sinnapoole, et rohkem raiuda saaks,” selgitas Ehrpais.  Raievanust on võimalik nihutada ka „eksitusega” puistu koosseisu määramisel. Näiteks puistu, kus kasvab kuusk, aga ka 20% haaba ja natuke lepikut. Kohe, kui suurendada haava osa 30 protsendini, alaneb puistu raievanus, kuna arvestatakse selle kaalutletud keskmist (haava raievanus on 40, lepal 30, kuusel 80 aastat ‒ mida rohkem haaba-leppa, seda madalam raievanus).

„Oleks vaja, et selliseid „eksimusi” ei oleks. See pole metsale hea ja see tekitab ka ebaausat konkurentsi,” ütles Ehrpais.

„Peame arvestama ka olukorraga, kus oleme,” lisas Ehrpais. Näiteks Soomes on metsaomanikel raiumine piiranguvaba ja ainus tingimus, mida kõigil täita tuleb, on uus mets asemele istutada. Kuid Eesti olukord on teine. „Soomes vahetuvad metsaomanikud harva, aga meil käib veel tihe kinnistute ost-müük. Viimase viie aastaga on füüsilisest isikutest metsaomanike omandis metsamaad vähem ja juriidilisest isikust omanike osakaal on kasvanud 25 protsendilt 35ni.”

Et ergutada majandamishuvi

Keskkonnaministeerium põhjendab kuusikute raievanuse alandamist vajadusega „võimaldada metsadel siduda maksimaalne kogus süsinikku ja toota maksimaalset omanikutulu”. Ministeerium viitab maaülikooli teadlaste analüüsile, mille järgi on kuuse-enamusega puistutes praeguse küpsusvanuse ja nn majandusliku hinnaküpsuse vahe 25 aastat. Selle ajaga väheneb puistu tootlikkus, juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Vanuse kasvades väheneb juurdekasv ja süsiniku sidumine.

„Huvi metsade uuendamise ning pikema raieringi ja kvaliteetsemat materjali andvate puistute kasvatamise vastu jääb toetusmeetmetest hoolimata väheseks,” nendib ministeerium. „Eesti metsaressursis suureneb majanduslikult väheväärtuslike lehtpuupuistute osakaal ja väheneb okaspuu enamusega ökosüsteemide osakaal. Metsade keskmine vanus ja metsakahjustuste ulatus suurenevad, juurdekasv ja süsiniku sidumine väheneb jätkuvalt.” Sisuliselt on siht hoogustada metsade kasutamist. „Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku, vaid tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada,” on rõhutanud ministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik ütles, et tallegi meeldib plaan suurendada metsakorraldajate isiklikku vastutust. „Kui on oht kaotada töö, distsiplineerib see metsakorraldajaid päris kindlasti ja sihilikke „eksimisi” jääb vähemaks.” Kuusikute raievanuse alandamises ei näe ta hooba, mis üleküpsenud kuusikute majandamist hoogustaks, kuid üldisemalt ta selle muudatuse vastu ei ole. „Ma ei tea ühtegi kuusikut, mis oleks raiumata selle pärast, et raievanus pole täis ‒ põhjused on ikka hoopis mujal. Kuid metsaseaduse liberaliseerimist on erametsaliit alati toetanud.”

Metsaseaduse muudatused, milles kokku kümme põhipunkti, on ministeeriumis eelnõu koostamise etapis. Muudatused tahetakse ellu viia järgmise aasta alguses.

Kuuse raievanus

•Kehtiva metsaseaduse järgi on kuuse raievanus viljakamates kasvukohtades (boniteet 1A või 1) 80 aastat.

•Muudatusvariandiga, mis praegu arutamisel, tahetakse kuuse raievanust alandada 60 (boniteet 1A) ja 70 (boniteet 1) aasta peale.

Allikas: metsa majandamise eeskiri, keskkonnaministeerium.

Muudatuste eesmärk

•Kehtestada minimaalne raievanus, mis võimaldab metsadel siduda raieringi keskmisena aastas maksimaalne kogus süsinikku ja toota maksimaalset omanikutulu.

•Soodustada lageraie alternatiivsete raieliikide (turberaied ja valikraie) kasutamist.

•Tõhustada vääriselupaikade kaitset. (Eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.)

•Lihtsustada metsakahjustustest teavitamise ja menetlemise protsessi.

•Kaotada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.

•Kiirendada metsateatiste menetlusprotsessi ja vähendada halduskulusid.

•Tagada metsakorralduse parem kvaliteet.

•Võimaldada metsa inventeerimisandmete jooksvat uuendamist.

•Ajakohastada metsakorraldusega seotud korda.

•Vähendada toetuste menetlemise halduskulusid ja kiirendada taotluste menetlemise protsessi.

Allikas: keskkonnaministeeriumi eelnõukavatsus