Arengukavas toodud puidukasutuse numbrite leidmise aluseks on Eesti Maaülikooli metsateadlaste poolt soovitatud puidu pakkumise stsenaariumid. Arvutustes kasutati statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid metsade puuliigilise, vanuselise, tagavaralise ja boniteediklassilise jaotuse kohta. Stsenaariumid erinevad üksteisest eelkõige uuendusraiet lubavate vanuste ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu poolest. Kolme stsenaariumi alusel arvutati kokku 9 erinevat puidupakkumise mahtu. Nende suurus ulatus 7,3 miljonist m3 kuni 22,1 miljoni m3, mis annab ligi kolmekordse erinevuse. Lisaks analüüsiti ka nende stsenaariumite realiseerumise võimalikku mõju metsavarude tulevikule. Arvutuste tulemused esitati keskkonnaministri poolt moodustatud metsanduse arengukava koostamise komisjonile, kes nendele toetudes leidis, et optimaalsed on eelpool toodud numbrid. Arengukava kinnitas ka Riigikogu.

8,4 miljonit mtuleb lühiuurimusest „Kasvava metsa tagavara prognoos aastaks 2050“. Kasutasin sama andmestikku, mis metsanduse arengukava puidupakkumiste arvutamisel. Töös prognoositi metsa tagavara võimalikku muutumist kuni aastani 2050 nelja erineva puidukasutuse stsenaariumi alusel. Arvutuste algtasemeteks oli neli eeldatavat raiemahtu.

–          raie aastatel 2011-2020 15 miljonit tm,

–          raie aastatel 2011-2020 12 miljonit tm,

–          raie aastatel 2011-2020 8 miljonit tm,

–          metsa ei raiuta.

Kuna tähtaeg oli lühike ja igasugune ennustamine on alati tänamatu töö, siis tõdesin, et arvutuste täpsus on väga üldine ning ennemini võib seda nimetada „intellektuaalseks harjutuseks“ kui prognoosiks. Seega on aastase raiemahu 8,4 miljonit m3lugemine piiriks, millest alates metsa tagavara hakkab vähenema, paratamatult seotud suure võimaliku veaga.

Kindel on, et juhul kui raiemaht saavutaks arengukavas toodud taseme ehk 12-15 miljonit m3, hakkab metsa tagavara vähenema. Miks? Kasutatava metoodikaga leitav Eesti metsade juurdekasv on ümmarguselt 12 m3, reaalselt on see suurem, vähemalt 14 miljonit m3. Kuid kogu juurdekasv ei ole puiduna kasutatav. Meie metsadest on 10% range kaitse all, 15% hõlmatud leebemate piirangutega ning 75% on majandusmetsad. Rangelt kaitstav mets ei ole puidutootmiseks, seega jääb kogu juurdekasv loodusele. Kui eeldada, et kaitstavate metsade juurdekasvust saame kasutada 60% ja majandusmetsades 80%, võime teha lihtsa arvutuse, mis näitab, et kogu aastasest juurdekasvust on likviidsete raietega realiseeritav ligikaudu 70% ehk maksimaalselt 10 miljonit m3. Seega ei ole  pikaajaliselt, kogu raieringi jooksul, meie metsadest ka kõige ratsionaalsema tegutsemise korral võimalik keskmisena aastas rohkem puitu varuda. Vähemalt 30% juurdekasvust  jääb metsa ja osaleb looduse igikestvas ringkäigus.

Ühtlane puidukasutus läbi aastakümnete on ideaal, kuid seda ei toeta meie metsade vanuseline jagunemine. Eesti metsad, ka majandatavad metsad, on suhteliselt vanad, palju on küpseid, valmivaid ja vanemas keskeas puistuid.  Majanduslikult kõige olulisemate puuliikide – männikute, kuusikute ja kaasikute keskmine vanus moodustab 70% küpsusvanusest, haavikutel ja lepikutel on need näitajad pea võrdsed. Seetõttu  on suur nende puistute osakaal, kus võimalik teostada uuendusraiet. Näiteks on metsaregistris registreeritud majandatavast erametsast selliseid puistuid  42% ehk 290 tuhat ha. Kuuest põhipuuliigist (mänd, kuus, kask, haab, sanglepp, hall-lepp) on ainult männikutest ja kaasikutest raieküpsed metsi vähem kui pool (kolmandik),  kuusikutest saaks raiuda enam kui 50%, haavikutest kaks kolmandikku. Kas sellises olukorras ei peaks tõstma raievanuseid, et ühlustada puidukasutust pikemas perspektiivis? Tuleb meeles pidada, et majandusmetsad on eelkõige tulu saamiseks ja valdava osa metsatulust annab puidu müük. Ideaalis tuleks majandusmets raiuda vanuses, kus iga tema kasvatamiseks kulunud aasta kohta saadakse maksimaalselt kasumit (kasumiküpsuse vanus). Meil praegu kehtivad raievanused on kohati, eelkõige paremaboniteedilistes okaspuupuistutes, viimastest oluliselt kõrgemad. Raiekriteeriumite karmistamise tulemusena võib tekkida olukord, kus kvaliteetse tarbepuidu asemel saab raiuda madalamaga kvaliteediga vähemväärtuslikku küttepuitu.  Viimase puudust ei ole praegugi ja seda saaks raiuda oluliselt enam kui seda tehakse. Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille kasvatamine üle küpsusvanuse ei vii olulise puidukvaliteedi languseni.

Kui tõesti saabuks selline olukord, et raiemaht küüniks pikema ajaperioodi jooksul arengukava soovitatava 12-15 miljoni m3-ni, ei peaks selles nägema traagikat. Samas tuleb endale aru anda, et millalgi tulevikus saaksime raiuda oluliselt vähem. Praegu on aga raske näha võimalust, et raiemaht tõuseks 12 miljoni m3–ni ja püsiks sellel tasemel pikema ajaperioodi vältel, rääkimata siis 15 miljonist m3–st. Viimati oli raiemaht  12 miljonit m3 aastal 2001 ja aastast 2003 ei ole see ületanud 10 miljonit m3.  Riigimetsi majandatakse arvestuslangi alusel ja kuigi selle pindala on jõudsalt suurenenud reformimata riigimaa arvelt, ei ole viimase kvaliteet selline, et riigimetsa raie saaks võrreldes praegusega suureneda oluliselt enam kui kümmekond protsenti. Seega peaks erametsa aastane raiemaht suurenema vähemalt 2-3 miljonit m3. Kuigi potentsiaal olemas, on selle realiseerumine väikese töenäosusega. Näiteks ei ole viimastel aastatel suurenenud metrsaregistris registreeritud erametsa pindala, ilma kehtivate inventeerimisandmeteta on aga suurem raietegevus võimatu. Praegu puuduvad kehtivad inventeerimisandmed 30% erametsast ehk see osa on majandamisest väljas. Eelkõige saaks raiemaht suureneda madalamakvalitedilise küttepuidu arvelt, kuid riigi ebajärjekindel energiapoliitika selle suuremat kasutamist ei soosi. Kui pole turgu, ei ole mõtet ka raiuda.

Lõpetuseks veel tagasi metsa tagavara vähenemise juurde. Kui raiemaht tõuseks 10 või enam miljoni m3-ni, hakkaks tagavara eeldatavalt vähenema. Samas on ka kasvava metsa üldtagavara (458 miljonit m3, SMI 2010) lihtalt üks metsavaru iseloomustav number, mille vähenemist ei saa võtta ainult negatiivse ilminguna. Ka seda tuleks vaadata laiemas plaanis, näiteks puuliikide viisi. Olen teinud ka arvutusi, milline oleks metsa tagavara siis, kui metsade vanuseline jagunemine oleks ühtlane kõigi vanuseastmete viisi. Sellise juhul oleks see number 400 miljoni m3 kanti, ehk praegusest 10% vähem.

 

Allikas: Metsaselts.ee