Põllumehed pingutavad raskustest välja ujuda

Uppuja päästmine on uppuja enda asi, otsustasid Halinga osaühingu juhid ning algatasid kuu aja eest ettevõtte kohtuliku saneerimise.

Riigipoolse toe puudumine põllumeestele on alates sügisest kaasa toonud järjest süvenevaid probleeme. Selle aja jooksul on Maaleht pidanud kirjutama nii põllumajandustootmise lõpetamisest, piimakarjade müügist kui pankrottidest. Raskustes on nii need, kel investeeringud tegemata, kui need, kes sellega kõvasti vaeva näinud.

Halinga OÜ kuulub viimaste hulka. Ettevõte on raskustes, kuna otsustas pakkuda kaasaegse lauda ehitusega loomadele paremaid pidamistingimusi ning teha neile uute tippmasinatega võimalikult hea põhisööt.

Piimajõed tulevad,  rahajõed lähevad

Halinga OÜ-l valmis uus farm 2012. aastal. Ehitust rahastas SEB ja maksis 6,3 miljonit eurot. Tol hetkel oli see 2100 lehmakohaga Eesti suurim ning omanikud panid sellele nimeks Piimajõe Farm. Piima toodetakse rohkem kui 40 tonni päevas.

Piima müügiks oli ettevõttel pikaajaline leping ASiga Tere, mille järgi tootjale makstavat piimahinda pidi reguleerima Euroopa Liidu keskmine hind.

“Mainitud leping oli üks Piimajõe farmikompleksi ehitamisele tõukajaid, sest stabiilsus kui tootjale oluline tagatis võimaldab teoks teha plaanitud investeeringud,” kirjutas Pärnu Postimees Halinga uuest farmist.

Samas loos oli ka Tere ASi endise tootmisjuhi Ülo Kivise kommentaar, et OÜ Halinga tegevjuhil on kas suur ettenägemisvõime või riskijulgus.

“Sõlmisime sellise lepingu Terega, sest oleme tema kui varujaga koostööd teinud 1996. aastast ja see annab meile stabiilsuse,” kinnitas toona Pärnu Postimehele ka Halinga OÜ tegevjuht Raul Peetson.

“Leping, tol ajal kui see tehti, toimis,” märgib Peetson ka praegu, kolm aastat hiljem, “Aga siis muutusid ümbritsevad olud nii palju, et leping enam ei elanud.”

Tänavu märtsis tunnistas Halinga OÜ juhatuse liige Agu LaanemetsMaalehele, et AS Tere pole maksegraafikust kinni pidanud ning alates 1. märtsist on tarned Terele peatatud.

Ta lisas, et ka laenu pole märkimisväärselt suudetud tagasi maksta.

Kuna lisaks pangalaenule ulatusid võlad tarnijatele Laanemetsa sõnul märtsis kolme miljoni euroni, kutsus ettevõtte juhtkond 4. märtsil kõik oma võlausaldajad, tarnijad ning partnerid kokku, et arutada, mis edasi saab.

Valitsejad on asunud muutma Eesti põllumajanduse struktuuri. Meie kliimatingimuste ja traditsioonide tõttu perspektiivikaks peetud veisekasvatus tõmbub koomale ning asume võistlema lõunapoolsete, paremates tingimustes tegutsevate vilja- ja rapsikasvatajatega. Kalev Kreegipuu

“Rääkisime ausalt oma olukorra ära, eesmärk oli leppida märtsikuu jooksul kokku võlgade maksmise uued tähtajad,” valgustas Laanemets. Ka pangalt küsiti võimaluste kohta maksepuhkust pikendada ja käiberahaga toetada.

Kokku leppida  või saneerida?

Kuigi teemaks oli ka ettevõtte võimalik kohtulik saneerimine, otsustati 4. märtsi koosolekul seda teed mitte minna.

Nüüdseks on Agu Laanemets juhatusest tagasi kutsutud ning Halinga OÜ saneerimise all. Kokku hõlmab saneerimine saneerimisnõustaja Veikko Toomere andmetel kohustusi üle kümne miljoni euro. Suurim võlausaldaja on SEB pank.

“Kuna võlausaldajaid oli palju, ei suutnud me neid kõiki ühe mütsi alla tuua, seepärast otsustasime ette võtta ikkagi kohtuliku saneerimise, siis on ka partneritel rohkem kindlust,” selgitab Peetson.

Kuigi hetkeolukord on raske, peab Peetson investeeringut korraliku lauda ehitusse ja tehnikaostu õigeks otsuseks praegugi. Tema sõnul langes palju halbu asju ühele ajale ja kõigel on kujunenud olukorra tekkimises oma roll. “Madal kokkuostuhind, investeeringust välja tuleku aeg, suhted tarnijatega…” loetleb Peetson põhjusi.

Praegu on koostamisel saneerimiskava ning valmimas analüüs selle kohta, mis võlad põhjustas. “Siis toome selle ka välja, mida on võimalik muuta,” ütleb ettevõtte juht, lisades, et nemad soovivad ikka ujuda, mitte uppuda.

Üks Halinga OÜ partneritest, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ), aitas ettevõttel sügisel loomi osta. Nimelt ei tööta Halinga moodne laut veel siiamaani täisvõimsusel, 2100 lehmakohast on täidetud umbes 1800. Kui Abaja farm Kesk-Eestis piimatootmise lõpetas, oli Halinga nõus korralikud loomad endale ostma. Ostu toetas ETKÜ.

Ühistu juhi Tanel Bulitko sõnul pole Halinga siiani loomade eest tasuda suutnud. Kuna tõuloomakasvatajate ühistu eesmärk on aga eelkõige säilitada Eesti tootlik piimakari, ei vaata Bulitko juhtunut ainult võlausaldaja pilguga.

“Meile oleks kõige lihtsam mullikatega diili teha – müüa oma raha kättesaamiseks Halingalt tõumullikaid –, aga siis poleks see ettevõte piimafarmina enam jätkusuutlik,” ütleb Bulitko välja, miks nemad saneerimist toetasid.

Asjade kordasaamine  võtab mitu aastat

“Nõustan Halinga OÜd alates jaanuarist ja saneerimismenetluse algatamist soovitasin juba siis. Juhtkond tahtis kohtulikku saneerimist esialgu vältida, püüdes asjad korda saada kohtuväliselt, iga võlausaldajaga eraldi kokku leppides. Märtsi lõpuks oli aga selge, et kõik võlausaldajad ei ole valmis kohtuvälise saneerimisega kaasa tulema,” selgitab Maalehele Halinga OÜ saneerimisnõustaja Veikko Toomere.

Samas saab enamik võlausaldajaid Toomere sõnul saneerimise vajadusest aru.

“Teine võimalus oleks pankrot. See tähendaks, et üksikud pandiga tagatud nõudega võlausaldajad saaksid oma nõude osaliselt rahuldatud, ja pandiga tagamata nõudega võlausaldajad – OÜ Halinga igapäevased koostööpartnerid – tõenäoliselt raha üldse ei saaks,” ütleb Toomere karmi seisukoha.

Ka tema sõnul on raske välja tuua üht konkreetset saneerimise põhjust. Olulisimat rolli mängis kindlasti Venemaa embargo ja toorpiima hinna järsk langus 2014. aasta teises pooles.

Kuigi nõustaja ei taha ettevõtte juhtkonna tegevust kritiseerida, märgib ta, et ilmselt oleks võinud mõne investeerimisotsuse tegemisel olla veidi konservatiivsem ning arvestada võimalusega, et piima hind võib langeda.

“OÜ Halinga lepingut ASiga Tere saneerimismenetlus otseselt ei puuduta,” lisab Toomere. “Saan vaid kinnitada, et tarned Terele on hetkel peatatud. Piima tarnitakse teistele ostjatele ja tänu sellele on OÜ Halinga rahavood endisega võrreldes oluliselt stabiilsemad.”

Kas, ning kui jah, siis millal asjad Halingas selgeks saavad, ei oska saneerimisnõustaja ennustada.

“Olukorras, kus Eesti piimatootjad, sealhulgas OÜ Halinga hetkel on, peab olema väga ettevaatlik üleliia optimistlike lubaduste andmises,” sõnab ta. “Tuleb arvestada, et selle aasta perspektiivis ettevõtte rahavood oluliselt ei suurene ning saneerimiskava peab olema piisavalt konservatiivne.”

Halinga pole ainus omataoline

Juba eelmine, 2009. aasta piimakriis lükkas pankroti äärele suure ja tugeva ettevõtte Väätsa Agro. Ka seal koostati saneerimiskava, kuigi ettevõtja ja panga vahel olid suured vaidlused. Selleks hetkeks, kui investor Joakim Helenius Väätsa Agro aktsiad omandas, oli koostatud tugev saneerimiskava, mis oli kohtus kinnitatud.

“Halinga OÜ ja Väätsa Agro ASi saneerimismenetlused on ühelt poolt väga sarnased ja teiselt poolt erinevad,” võrdleb mõlema ettevõtte nõustaja Veikko Toomere.

Halinga OÜ saneerimismenetluse muudab keerulisemaks see, et Väätsa Agro saneerimise ajal ei mõjutanud piima hinna langust poliitilised asjaolud. Praegu sõltub piima hinna normaliseerumine suurel määral sellest, millal võiks lõppeda Venemaa sisseveokeeld ELi toidukaupadele. Lisandub ka teadmatus, kuidas mõjutab piima hinda tootmiskvootide lõpp Euroopas.

“Igal juhul annan koos Halinga OÜ juhtkonnaga endast parima, et saneerimise saaks edukalt läbi viia ning et ka võlausaldajad võimalikult palju raha tagasi saaksid. Halinga OÜ pankrot tähendaks enamikule võlausaldajatest tõenäoliselt seda, et raha üldse tagasi ei saaks,” sõnab Toomere.

2014. aasta lõpus võtsid võlausaldajad vastu ka ühe väiksema Lääne-Virumaa piimatootja, Kadila Põllumajanduse OÜ saneerimiskava. Toomere sõnul saab Kadila jooksevkulude täitmisega hakkama, sügisel peaks ta tasuma ka saneerimiskava järgseid makseid. “Niipalju, kui ettevõtte juhtkond mulle on kinnitanud, on tõenäoline, et tullakse toime,” märgib saneerimisadvokaat.

Piimatootmise lõpetamise laine algas juba sügisel, kui lõpetasid esialgu väiksemad talud, siis saja- ja mitmesajalehmalised, seejärel tuhande lehmaga Perevara. Väga häid karju on müüki läinud ka viimastel kuudel.

Riik korraldab põllumajandust ümber

Põllumajandusministeerium pole istunud, käed rüpes. Viimati taotles ta 2,8 miljonit riigireservist, millest oleks põllumeestele abi raske aja üleelamiseks.

Rahandusminister märkis oma vastuses põllumajandusministeeriumile, et eelnõu materjalidest ei selgu, kuidas täpselt ja kellele hakatakse toetust jagama, et oleks tagatud sihipärasus ning meede täidaks oma eesmärki ehk tõstaks piimasektori konkurentsivõimet ning tooks selle kriisist välja.

“Kindlasti ei jää see viimaseks selliseks juhtumiks, kuigi loodan, et neid palju ei tule,” ütleb Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Kalev Kreegipuu.

“Piimatootjate toetused vähenesid võrreldes 2013. aastaga 30–60 protsenti. Sellises suurusjärgus ettevõtete jaoks nagu Halinga tähendab see 300 000–
500 000 eurot miinust aastas. Ilmselt on ka Halinga toetuse vähenemine samas suurusjärgus ning kahtlemata on sellel oluline mõju raskuste süvenemisel,” avaldab Kreegipuu arvamust.

Ta lisab, et viimase aja info põhjal on väga mitmed tugevad tootjad hakanud piimatootmisest loobuma ning otsustanud jätkata taimekasvatusega.

“Valitsejad on otsustanud loomakasvatajaid kriisist välja tulemisel mitte aidata ning sellega asunud muutma Eesti põllumajanduse struktuuri. Aastakümneid meie kliimatingimuste ja traditsioonide tõttu perspektiivikaks peetud veisekasvatus tõmbub koomale ning asume võistlema lõunapoolsete, paremates kliimatingimustes tegutsevate teravilja- ja rapsikasvatajatega,” sõnab põllumeeste juht.

Meie tunneme sellisest kaasaegsest suurest farmist, nagu Halinga ehitas, kõvasti puudust. Nad tegid õige farmi õigesse kohta – söödavarumiseks sobivat maad on ümberringi piisavalt ja ka muud tingimused piimatootmiseks on head.

Iga suure asja käivitamine võtab aega ja teeb kulu. Halinga on tugev majand ning usun, et ta tuleb sellest mõne aastaga välja, kui talle antakse aega areneda. Praeguse piimahinnaga seda võimalust aga pole. Toime tuleb siis, kui piimatonni eest saab 350 eurot. Kui tulevad uued MAKi toetused, saavad sealt raha uued taotlejad, aga need, kes on juba suuri investeeringuid teinud, on täiesti üksi jäetud. Olukord on väga raske ning ilma riigi toeta põllumees enam sügiseni vastu ei pea. Riigilt oleks vaja vähemalt augustikuus top-up’i 30 miljoni euro ulatuses.

– Saneerimine tähendab, et ettevõttele antakse 60 päevaks kohtulik kaitse võlausaldajate nõuete vastu.
– Omanik peab saneerimise algatamiseks esitama kohtule sellekohase avalduse.
– Kaitse kehtivuse jooksul peab ettevõte koostama saneerimiskava, mis näeb ette, kuidas, mis mahus ja millal võlausaldajate nõuded rahuldatakse.
– Saneerimise käigus parandatakse ettevõtte majanduslikku olukorda saneerimisabinõude rakendamise kaudu.
– Saneerimiskavaga saab võlausaldajate nõuded ümber kujundada, tasumise tähtaega pikendada või nõudeid vähendada.
– Saneerimisele tuleb mõelda juhul, kui ettevõte ei suuda ajutiselt täita oma kohustusi ja võlakoorem käib üle jõu.
– Saneerimisprotsessi on hõlmatud ettevõtja, võlausaldajad ja võimalikud investorid.
– Kava peab arvestama kõigi osapoolte huvidega.
– Saneerimiskava koostamist nõustab ja kava täitmist kontrollib saneerimisnõustaja.
– Mida varem saneerimist alustada, seda tõenäolisem on edu.
– Praktikas on mõistlikuks saneerimiskava täitmise tähtajaks peetud keskmiselt viit aastat.
– Menetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud või kui selgub, et seda ei suudeta täita.

Allikas: Maaleht

 

TASUTA HINNAPÄRING