ÕHTULEHT, Ia Mihkels:
Iga kvartali lõpus koostatavad ülevaated olukorrast puiduturul on viimase aasta jooksul andnud ajalehtedele võimalust pealkirjadeks stiilis: ­«Hinnad kukkusid langusse!». Kas asjatundmatu metsaomanik peaks neist välja lugema soovituse oma kinnistu maha müüa, kuni see veel vähegi midagi väärt on?

See, kes peab talu oma metsade keskel ja teab täpselt, miks ja mida oma metsaga teeb, ei lase end hinnavõngetest heidutada. On aga ka hulk eraomanikke, kel oma metsakinnistuga kuigi tihedat sidet pole. Nii mõnigi, kes on metsamaa päranduseks või kingituseks saanud, pole eriti kursis, mis tema maal toimub – heal juhul satub ta sinnakanti, kus mets kasvab, korra aasta-paari jooksul, halvemal juhul ei teagi ta, kus tema mets täpselt asub. Las kasvab, küll ta kunagi ehk ära kulub!

Võhikuist omanikes tekitavad hinnalangustest teavitavad lehepealkirjad kergesti mõtte: ehk on viimane aeg kogu kupatus maha müüa?

Õige aeg küttepuid varuda

«Metsakinnistut müüa ma kohe kindlasti ei soovita,» hüüatab metsaekspert Heiki Hepner. «Ka viimased puiduturu uudised ei anna selleks tegelikult põhjust – tasub ikka aega võtta ja asjasse süveneda.»

Hepner nendib, et hinnad liiguvad periooditi ikka üles-alla, selles pole midagi ebatavalist. Vaadata tuleb metsa.

«Eestis on tugev saematerjali ja vineeritootmine, seetõttu annab korralikku palki alati müüa,» märgib ta. «Mida jämedamaks puu metsas kasvab, seda parem – andke aega!»

Paberi- ja küttepuidu hind on praegu tõesti all, kena raieküpset metsa aga, eriti kui on põhjust peljata edaspidi näiteks palgi kvaliteeti rikkuvaid üraskikahjustusi, siis võib ka praegu raiuda: okaspuupalgi hind pole väga hea, aga ka mitte väga hull.

«Küll aga tasub ahjuomanikel praegust olukorda ära kasutada,» juhib Hepner tähelepanu. «Kellel on kohta ja võimalust, saaks praegu hea hinnaga varuda paari-kolme aasta küttepuud – võimalus pikalt kuivada tuleb küttehalgudele vaid kasuks.»

Põlva metsaomanike seltsi tegevjuht ja keskühistu Eramets üks eestvedajaist ­Tarmo Lees ütleb: kui omanikul endal metsaasjust erilist aimu pole, rääkimata pädevusest oma metsa seisundit hinnata, siis tuleb nõu küsida.

Metsa üle ei saa otsustada selle järgi, mis naabruses toimub – igal metsatükil on oma eripära, igaüht tulebki eraldi vaadata. Kahte täpselt ühesugust metsa pole olemas.

«Ega mets ole rukkipõld!»

«Tuleb pöörduda metsa asukoha järgse metsaühistu poole,» juhendab Lees. «Seal töötavad atesteeritud konsulendid, kes on valmis metsa üle vaatama, asjatundliku hinnangu andma ja soovitusi jagama: mida täpselt seal teha või millal teha, millega oleks vaja kiirustada, mida saab rahulikult võtta.»

Selleks, et kohalikust metsaühistust abi saada, ei pea ise ühistu liikmeks astuma, nõuandeid ja soovitusi jagatakse kõigile, kes selleks soovi avaldavad. Lees märgib, et mõistagi hoiab hea omanik pidevalt oma metsal silma peal – või laseb seda asjatundjail teha. Eriti oluline on see tema sõnul kuusikute puhul, mis võivad raieküpsena ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kiiresti tarbepuidu kvaliteedist allapoole langeda. Nende puhul on oluline ära tabada õige aeg, millest edasi pole mõistlik raiet lükata.

Hinnalangusejuttudest ei maksa aga Leesi sõnul end heidutada lasta. Näiteks toob ta mulluse ja tänavuse esimese poolaasta hinnavõrdluse. RMK on märkinud, et väljamüügihind on neil selles võrdluses tänavu 6% madalam, keskühistu ­Eramets on languseks nimetanud 4,2%. «Jättes kõik üksikasjad kõrvale – kas need üldse on sellised protsendid, mille puhul on õigustatud rääkida meedias dramaatiliste pealkirjadega hindade langusse kukkumisest?» küsib Lees. «Süvenege sisusse!»

Kogenud metsamees soovitab appi võtta terve talupojamõistuse ja asju rahulikult ajada: «Ega mets ole rukkipõld, et kui kaks nädalat hiljem lõikama lähed, oled poole saagist kaotanud. Mets tahabki hoolikalt kaalutletud otsuseid – tark metsa­mees ei torma.»