15.06.2015

meediapilt.ee Põllumehe Teataja, Ants Erik:

Turuhinnaga küttepuu kasutamine Narva elektrijaamades on hädavajalik ja sellega võib veel päästa tuhandeid maapiirkondade töökohti.

Valitsuse regionaalpoliitika üks suuremaid ja raskemaid ülesandeid on töökohtade loomine maapiirkonnas ning sellele otsitakse aktiivselt lahendust. Täna on olukord jõudnud nii kaugele, et üks suurimaid tööandjaid maapiirkonnas ehk metsasektor on tugevalt languses ja tänane prioriteet oleks vähemalt säilitada olemasolevad töökohad. Metsasektor on languses, sest küttepuu ja paberipuu väga väike nõudlus on viinud hinnad nii madalale, et raie tegemisel peaks metsaomanik tulu saamise asemel hoopis peale maksma.

Kaob 5000 töökohta

Tänaseks on raiemaht kukkunud umbes 20%, mis tähendab aasta lõpuks umbes 2 miljoni tihumeetri võrra väiksemat raiet kui eelmisel aastal. See number on aga väga otseselt seotud töökohtadega nii sel kui järgnevatel aastatel. Tänane tegemata raie mõjutab tööhõivet pikemaajaliselt. Pärast raiet tehakse järgneval aastal metsauuendustööd, siis järgneval kolmel aastal metsakultuuri hooldused ja seejärel valgustusraie. Nende tööde tegija ei ela reeglina tööobjektist kaugemal kui mõnikümmend kilomeetrit.

1 miljoni tihumeetri puidu raie annab tööd ligi 2350 inimesele ja enamjaolt on tegu maapiirkonna töökohtadega. Seega on aasta lõpuks maapiirkondadest kadunud umbes 5000 töökohta, mis jätab väga suure jälje ka riigieelarvesse. Lisaks jääb turule toomata raha, mis tuleks käibesse, kui raiuda 2 miljonit tihumeetrit puitu.

Täna raiumata jäänud küpse puistu juurdekasv on null või negatiivne ehk maa on kasutusest väljas ja ei tooda midagi. Näitena võib tuua olukorra, kui põllumehed jätavad ühel aastal kasutusest välja 20% põllumajandusmaad – mis oleks selle tagajärg ja kas riik peaks sellises olukorras sekkuma?

Eestimaa kasvab võssa

Täna oleme olukorras, kus konsensuslikult kõikide osapooltega kokku lepitud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmine nõuaks võrreldes eelmise aastaga olulist raiemahu tõusu, aga meie ei suuda hoida isegi eelmise aasta taset ja arengukava täitmisest oleme kõvasti maas. Eestimaa kasvab lihtsalt võssa ja meie ei suuda kasutada riigi üht kõige olulisemat vara – maad – heaperemehelikult, efektiivselt ja säästlikult, mis teeniks meie kõigi huve.

Loomulikult ei tohiks valitsus sekkuda turumajandusse, aga kui seda on juba tehtud ja poliitiliselt on võetud võimalus Eesti Energial Narva elektrijaamades biomassi põletada võrdväärselt teistega, siis tuleks selline olukord kohe lõpetada ja turg paneks ise asjad paika. Meie sõnum ei ole kedagi eelistada, vaid võtta Eesti Energialt ära poliitiliselt pandud kitsendused ja anda võimalus Eestimaa vähemväärtusliku puidu kasutamiseks odavama elektri ja soojuse tootmiseks.

Narva elektrijaamu koheldagu teistega võrdselt

Täna peaks tegema kiired poliitilised otsused, et Narva elektrijaamad saaksid hakata kasutama biomassi elektri ja sooja tootmiseks ja neile peaks andma samad tingimused, mis on analoogsetel ettevõtetel üle Eesti.

Selge on ka see, et kehtiv seadus ja regulatsioon ei kaitse tarbija huve. Meie, tarbijad, maksame selle igakuiselt kinni, saades elektrimüüjalt arve, kus ühel real on ka taastuvenergia tasu, mis võiks olla õiglase vähempakkumise korral oluliselt väiksem. Hirmud on suured ja paljud kardavad Eesti Energia turule tulekut ehk konkurentsi, aga kas selleks on ka tegelikult põhjust? Minu kindel vastus on – karta ei ole midagi. Eesti Energia ei vaja ühtegi eelist, vaid õiglast konkurentsi, mille tulemusena võidavad tarbijad. Kindlasti on turul väga mõjuvõimsaid osapooli, kes on selle vastu ja soovivad praeguse olukorra jätkumist, sest see on neile väga soodne.

Kas tõesti puudub riigil täna ülevaade, kas tänane makstav taastuvenergia toetus on õiglane või võetakse tarbijalt liigselt raha? Tänaste arvutuste kohaselt on tegelikult piisav toetus oluliselt väiksem ja seda fakti kinnitab ka Leedu turg, kus osa hinnast kujuneb vastavalt vähempakkumisele ja mille tulemused näitavad väiksemaid numbreid kui meil praegu makstav toetus.

Kui puuduvad erisused, siis ei ole mõtet rääkida, millise kasuteguriga kellegi tootmine on, vaid turg paneks ise asjad paika. Loomulik on, et võidab see, kes töötab suurema kasuteguriga ja teeb parima pakkumise, mis on kasulik tarbijale ehk meile kõigile. Kuna tegu on poliitilise otsusega, siis ootame konkreetset ja kiiret tegutsemist, et päästa tuhanded töökohad maapiirkondades, panna maad edasi tootma ja tagada tarbijale õiglasem ning soodsam taastuvenergiast toodetud elektri hind.

Põllumehe Teataja kõigi artiklitega saate tutvuda SIIN

http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/raiemahu_vahenemine_kaotab_5000_tookohta/