Riik tahab järgneval neljal aastal eelkõige keskenduda väheväärtusliku metsa asendamisel kvaliteetsemate lahendustega, mistõttu peaksid metaomanikud olema motiveeritud rohkem metsa raiuma, selgub metsanduse arengukava rakendusplaanist.

“Ennekõike peaks kava andma metsaomanikele kindluse, et erametsade uuendamine on riigi prioriteet. Ehk seega toetatav tegevus ka edaspidi,” kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun uut plaani Äripäeva kuukirjas Metsamajandus.

Uue perioodi rakendusplaani tegevuste kavandamisel on olulist tähelepanu pööratud metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemisele, kodumaiste metsaistikute puudusele ja metsaomanike ebavõrdsele kohtlemisele loodusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompenseerimisel.

“Olulisemad prioriteedid on metsade majandamine, mis hõlmab metsade kasvatamist, kasutamist, uuendamist ning metsaomanike nõustamist ja metsamaa maaparandust,” ütles metsakonsulent Ülle Läll ja lisas, et oluliseks tuleb pidada ka väheväärtuslike puistute pindala vähendamist ning nende alade metsastamist majanduslikult enamtasuvate puuliikidega. “Selleks on oluline metsakultuuride rajamine, noore metsa hooldus ning metsa kaitsmine kahjurite eest. Oluliseks tuleb pidada ka metsamaa niiskusrežiimi parandamist majandusmetsades. Jätkusuutlikkuse seisukohast tuleb vältida liigset regulatsiooni ning seadusandluse pidevat muutmist.”

Aun märkis, et metsaomanike jaoks on kindlasti ka oluline, et raieregulatsioone vaadatakse üle – leevendatakse näiteks turberaiete ja valikraiete piiranguid.

Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuupmeetrini aastas. See on ligikaudu 70% seatud eesmärgist – metsanduse arengukava näeb jätkusuutliku raiemahuna ette kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas – ja jääb alla viimaste aastakümnete metsa juurdekasvule. Eesti majandusmetsades jääb seega eri põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljonit kuupmeetrit puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused.

Rakenduskavas plaanitav: metsa hooldus ja uuendus
  • Raiete pindalapiirangute muutmine kinnistupõhiseks.
  • Erametsade metsauuendustööde tegemise toetamine võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivaimate kodumaiste puuliikidega.
  • Hooldusraiete teostamise võimaldamine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamisest.
  • Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine, tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamist.
  • Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine, kahjustatud metsa taastamine, metsatulekahju ennetamine.
  • Metsauuendamise hea tava koostamine.
  • Laenuskeemide tõhustamine metsataime tootmise arendamiseks.
  • Üle 1000 ha suuruste riigimetsa alade majandajate aastaste raiepindalade õigusaktide nõuetele vastavuse analüüsimine ja metsade majandamise jätkusuutlikkuse hindamine.

Madal hind ei meelita raiuma

Läll selgitas, et sooviga metsaressurssi rohkem kasutada oodatakse uue rakendusplaaniga ka metsaomanikelt raiete planeerimist ja teostamist. “Paraku on puidu jätkuv madal hind signaal, et meie tööstused puitu tegelikult sellises mahus ei vaja,” tõi Läll esile.

Seega on arengukava rakendusplaani elluviimiseks vaja laiemat lähenemist, kui raiemahu suurendamise planeerimine. Vajalik on puidu kasutuse suurendamine kohapealse väärindamise kaudu. Läll lisas, et madala kvaliteediga metsad lähevad majandamisse siis, kui tekib nõudlus hakkpuidu järele. Siinkohal tuleks rohkem arendada kohalikke koostootmisjaamu.

“Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu realiseerimisest saadav tulu ja metsade võime siduda süsinikku on maksimaalne. Vastasel juhul jääb Eestil tervikuna kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Metsaressursi tarbimisväärtuse langemise peatamiseks ning metsade majanduslikult ratsionaalsema majandamise tagamiseks on rakendusplaanis kavandatud metsade majandamise tulukust arvestavate küpsusvanuste rakendamine, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jätkuv nõustamine ning erametsade uuendamise toetamine. Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka täiendavate võimsuste loomine ja kasutamine energeetikas.

Kava hind veerandsada miljonit

Metsanduse arengukavas 2020. aastaks seatud eesmärkidest on eelmise perioodi, aastate 2011–2015 seisuga täidetud eesmärk rangelt kaitstavate metsade pindala puhul. Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud 10% ehk 227 200 hektarit metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi – 570 600 hektarit Eesti metsade pindalast.

Metsanduse arengukava rakendusplaani kogumaksumus 2020. aastani on ca 24,7 miljonit eurot. Suurema osa arengukava kuludest moodustavad metsauuendamise, nõustamise, ühistegevuse ja maaparandusega seotud toetusmeetmed, riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud arendustegevused, teadusuuringud ning teavitamine. Rakendusplaani aitavad ellu viia Eesti maaelu arengukava 2020 mitu metsaga seotud meedet.

 

Allikas: Erametsakeskus