Seajaht toob metsadesse senisest rohkem paugutamist

Kuigi suur vajadus metssigu küttida ei too ametnike sõnul kaasa intensiivset jahipidamist, tasub seenelistel-marjulistel siiski tähelepanelik olla, sest püssimehi võib metsas kohata senisest sagedamini.

Kuni 1. oktoobrini oli lubatud metssigadele jahti pidada vaid varitsus- ja hiilimisjahina, mis on loomult vaikne jahipidamise viis. Nüüd on lubatud pidada ka aju- ja koerajahti, mis on lärmakam, sest kaasatud on suurem seltskond jahimehi ja jahikoeri. Seetõttu on metsast kuulda huikeid ning jahiulukeid liikvele ajavaid muid hääli.

Ehkki metssigade küttimine on mõnevõrra suurem kui eelmistel hooaegadel, ei ole seenelistel-marjulistel muretsemiseks siiski põhjust, ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus.

Metsas kohane kirev riietus

Iga jahitunnistust omav jahimees on Ärmuse sõnul läbinud koolituse ja sooritanud eksami nii relva käsitsemise kui jahipidamise kohta. Ühisjahil, milleks on ka ajujaht, on selle korraldamise eest vastutav jahijuhataja, kes tagab ka ringiuitajate teavitamise ning nende ohutuse.

Siiski soovitab Jaan Ärmus metsas uitajatel kanda värvilisi riideid, et jahimeestel oleks jalutajate lähedusse sattudes kergem neid märgata. Lisaks aitab värviline riietus leida ka metsa eksinud seenelisi ja marjulisi.

“Tuleb tähele panna jahimeeste kogunemisi ja metsa minekuga oodata, kui sealt kuuldub hõikeid või jahikoerte haukumist. Tavaliselt on ajujahi toimumise piirkonnas teedele seatud ka märgid või siis reguleerija, kelle märguandeid soovitan täita,” annab Jaan Ärmus nõu.

1. septembri seisuga oli etteantud metssea küttimise mahust kütitud 9335 isendit, mis teeb 32% kogu mahust, järele jäänud küttimisvajadus (20 273 metssiga) on isegi väiksemal tasemel kui eelmistel aastatel samal perioodil kütitud sigade arv.

Ärmus väidab varasemate aastate kogemustele tuginedes, et enim kütitakse metssigu oktoobris ja novembris, samuti kütitakse palju jaanuaris ja veebruaris, mil tavapäraselt on maas lumikate, mis soodustab nii metssigadele kui ka teistele jahiulukitele jahi pidamist.

Küttimismahtude määramise aluseks on Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna soovitus 2015. jahiaastaks. Ärmus selgitab, et küttimismahtude määramisel on arvestatud eelmisel jahindusaastal jahipiirkonnast kütitud metssigade soolise struktuuriga, jahipiirkonna suurusega, metsseale sobilike elupaikade, metssea arvukusega jahipiirkonnas ja jahipiirkonna kasutaja küttimissooviga.

“Kütitud metssead on jahisaak jahimehele ja lisatasustamist ette nähtud ei ole. Jahindusnõukogu teeb jahiaasta lõppedes jahipiirkondade kaupa kokkuvõtte jahindusnõukogus kokku lepitud või keskkonnaameti poolt kehtestatud metssigade küttimise mahu ning struktuuri täitmise osas,” kirjeldab Ärmus. “Mõjuva põhjuseta küttimiskohustuse täitmata jätmisel esitab jahindusnõukogu keskkonnaametile ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.”

Saak leiab rakenduse

Jahipiirkondade kasutamiseks on kasutusõiguse loa sõlminud juriidilised isikud, ja küttimiskohustuse täitmise ülesanne on samuti juriidilistel isikutel. See, kuidas piirkonna kasutaja seda korraldab, on igaühe enda otsustada (kas saadakse hakkama oma jõududega või kaasatakse abi).

Küttimiskohustuse täitmisel arvestatakse lisaks kütitud metssigadele ka veterinaar- ja toiduameti poolt fikseeritud surnuna leitud ning sigade Aafrika katku tunnustega surmatud metssigadega, kelle arvuga arvestatakse ettenähtud küttimismahu täitmisel samuti.

Jahiseaduse muudatusettepanekud on Riigikogus menetluses. Peamised muudatused on kunstliku valgusallika kasutamine, küttimisvõimaluse lubamine seisva mootoriga mootorsõidukist, püünisaedade kasutamise lubamine metssigade püüdmisel, oma kinnistul seakatku tunnustega metssea surmamise lubamine.

Keskkonnaameti peadirektor kinnitas 18. augusti 2015 käskkirjaga algavaks jahihooajaks metssigade küttimise limiidi, millega kohustas jahindusnõukogusid kokku leppima metssigade küttimise mahu ja struktuuri jagunemise maakonna jahipiirkondade vahel.

Kuna Harju, Järva, Rapla, Põlva, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga ja Võru maakondade jahindusnõukogud ei jõudnud küttimismahu jagunemise osas kokkuleppele, kinnitab vastava mahu jahipiirkondade kaupa keskkonnaamet.

Jaotuse aluseks võetakse suvel toimunud jahindusnõukogudes kokku lepitud jahipiirkondade vaheline jaotus, mida proportsionaalselt suurendatakse, et tagada käskkirjaga nõutud miinimummahu saavutamine. Valga maakonnas, kus jahipiirkondade vahelist küttimise jaotust suvel ei otsustatud, võeti aluseks jahipiirkondade küttimissoov, mida tõstetakse proportsionaalselt käskkirjas määratud tasemeni.

Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 2015. aastal kinnitatud küttimislimiit on 29 600 isendit, s.t 4691 isendi ehk 19% võrra suurem kui möödunud jahiaastal kütitud loomade arv.

Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel oleks sigade asustustihedus 3 isendit/1000 ha kohta. Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes juba eelmisel jahiaastal katku Eestisse jõudmisel pidasid intensiivsemat seajahti, kuid katku laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu põllumajandusele on vajalik intensiivse jahi jätka-

mine.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Kontrolli küttimismahtude täitmise ja ajakohastamise üle teostab keskkonnaamet.

Metssigade küttimine Eestis

Jahihooaeg Kütitud metssead

2012/2013 24 042

2013/2014 20 885

2014/2015 24 909

2015/2016 29 600*

*Praeguseks küttimishooajaks kinnitatud limiit.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Maaleht

TASUTA HINNAPÄRING