Metsauuringud on kasulikud, sest aitavad kummutada müüte. Kuni 2011. aastani ei teadnud suurt keegi, kui palju Eestis üldse metsaomanikke on. Siis tellis keskkonnaministeerium uuringu firmalt ForInfo, kes selgitas välja kõik kuni tillukeste metsatukkade omanikeni välja. Selgus, et 2010. aastal oli erametsaomanikke 97 272, kellest juriidilisest isikust omanikke oli 4001. Nüüd uuringut korrati ja saab juba võrrelda, mis muudatused metsaomanike seas on toimunud.

Ei raiu Eestit lagedaks

Pea kogu taasiseseisvusaja kõlanud tuntud lause, nagu raiutaks Eesti kohe lagedaks, ei ole tõsi. Metsaomanike hulk on küll suur, kuid majandajaid erametsas nii palju kaugeltki ei ole. Üks põhjus: suure hulga omanike mets on nii väike, et seda pole võimalik tavapäraselt majandada.

Uuringu järgi esitasid metsaomanikud 2014. aastal raieks metsateatisi pindala kohta, mis on 7,6% erametsade kogupindalast. Raieid plaanis 10 668 erametsaomanikku ehk umbes kümnendik kõikidest. Kõige aktiivsemad majandajad on eraisikutest metsaomanike seas need, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest metsaomanike seas need, kelle metsaomand on üle 500 ha suur.

Seoses majandustegevusega uuriti ka metsatoetuste kasutamist. Toetust saanud metsaomanikud, keda oli 5,7% kõikidest erametsaomanikest, on teistest aktiivsemad majandajad.

Metsaühistutesse kuulus 2015. aastal 8099 metsaomanikku. Võrreldes 2010. aastaga on ühistute liikmete arv kasvanud 3,1 korda ja nende metsamaa pindala on viie aastaga kahekordistunud. Uurijad on välja arvestanud, et metsaühistute liikmed on raieplaanide järgi võttes 2,4 korda aktiivsemad kui need metsaomanikud, kes ühistutesse ei kuulu.

Kõige paiksemad metsaomanikud on Rapla-, Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaal. Kõige rohkem oma metsast kaugel elavaid inimesi on Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

 

Allikas: Postimees, maaelu