30.07.2015

Tänases Maaleht.ee-s arutleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja kt Julia Bergstein raskeveokite täismassipiirangu leevendamise teemal. Diskussioon raskeveovahendite, eriti metsaveokite täismassipiirangu leevendamiseks on kestnud aastaid. Bergstein märgib, et ühest küljest on mõistetav, et kaubavedu on efektiivsem, kui veetavad kaubakogused on suuremad, teisalt peab arvestama Eesti teede kandevõimega ja võimalustega selle parendamiseks.

AS Ramboll 2011. aastal tehtud uuringust „Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52t veoste aastaringse liikumise võimalusest“ selgus, et umbes 3300 km (20%) Eesti riigimaanteedest ning 40 silda (4%) ei vasta praegustele koormustele ja normidele. Samas uuringus tõdetakse, et 52t veoste piiranguteta võimaldamiseks vajab rekonstrueerimist 7900 km (48%) riigimaanteedest ja 140 (15%) silda ehitustööde eeldatava maksumusega üle 1,3 miljardi euro. Sellele lisanduvad kohalike omavalitsuste teed (umbes 24 000 km) ja sillad (800 tk), millest suurem osa on hinnanguliselt halvemas seisukorras kui riigimaanteed ning riigimaanteede koosseisus olevad rajatised.

Naaaberriigid (eelkõige Soome, Rootsi ja Läti) on juba kehtestanud 40t üldnormist oluliselt soodsamad massipiirangud. Sellised erisused naaberriikides mõjutavad Eesti kaubavedajate konkurentsivõimet. Eesti puhul tõdeb artikli autor, et Skandinaavia aluspinnaste geoloogiline ülesehitus on teedeehituse seisukohast Eesti aluspinnastest soodsam, aga Läti teede seisukord on juba praegu Eestiga võrreldes halvemas seisus. Kuna Eestil ei ole paraku võimalusi lisainvesteeringuteks teede ja sildade kandevõime suurendamiseks, tuleb otsida teisi lahendusi olukorra parandamiseks.

Selleks et parandada Eesti kaubaveoettevõtete konkurentsivõimet ja samal ajal uurida vastava konfiguratsiooniga autorongide mõjusid teedele, otsustati algatada katseprojekt, mil teatud tehniliste tingimuste täitmisel on võimalik teha vedusid kuni 52t täismassiga. Katseprojekti raames lubatakse esialgu vedada ainult töötlemata ümarpuitu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maanteeameti, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti Erametsaliidu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahel sõlmiti koostöömemorandum, milles osapooled kinnitavad ühist huvi heas usus edendada koostööd erivedude võimaldamisel ja teostamisel, massipiirangutest kinnipidamisel, teedevõrgu säästmisel, järelevalvel, puidutööstuse konkurentsivõime tõstmisel ning ausa konkurentsi tagamisel.

Kolm aastat kestva katseprojekti raames uuritakse täismassi leevenduste mõjusid teede seisundile ja teehoiukuludele. Kui mõjud puuduvad, kaalutakse täismassi leevendusi ka teistele veoliikidele samadel tingimustel. On välja töötatud elektrooniline veolubade infosüsteem ja veebipõhine jälgimissüsteem. Veebirakenduses Tark Tee täiendati nimetatud erivedudeks sobivate riigimaanteede võrgustikku. Kuni 52t erivedudeks sobivad kohalikud teed kantakse rakendusse omavalitsuse volitusel. Teede kandmisel nimekirja lähtutakse eelkõige konkreetse tee, teelõigu või teerajatise seisundist ja kandevõimest. Praeguse seisuga on välja antud 174 aastaringset eriveoluba, ning neli kohalikku omavalitsust (Kunda linn, Alatskivi, Lüganuse ja Vara vald) on andnud maanteeametile volituse nende teede kandmiseks Targa Tee erivedudeks lubatud teede kaardile.

Juhul kui selle katseprojekti käigus teedele tekitatud kahjud siiski ilmnevad, tuleb need kompenseerida teedevõrgu arendamise ja erilubade hinnatõusu arvelt. Avaliku huvi vaatest ebamõistlikult suurte kahjude ilmnemisel kaalutakse katseprojekti lõpetamist, andes selleks ettevõtjatele mõistliku etteteatamise tähtaja.

http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/taismassipiirangute_leevendamise_voimalusi_aitab_valja_selgitada_katseprojekt/