Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsusliidu aluspõhimõtted näevad 2030. aastaks ette taastuvenergia osakaalu elektrienergia lõpptarbimises vähemalt pooles ulatuses, soojusenergiast neli viiendikku peaks aga toodetama biokütusest.

Eesti energiamajanduse arengukava kohaselt suureneb 2030. aastaks taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises vähemalt pooleni ja tarbitavast soojusenergiast 80 protsenti toodetakse biokütusest.

Aastaks 2030 on plaanis vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest ringlusse võtta. Sellega seoses on kavas ära jagada riigi ning omavalitsuste vastutus jäätmete veol ja taaskasutamisel.

Metsanduse raiemahud ei tohi aluspõhimõtete järgi olla suuremad kui Eesti metsa juurdekasv. Maaelu arengukava raames tuleb eramaade looduskaitsepiiranguid võrdselt kompenseerida ka väljaspool Natura alasid ning kiirendada looduskaitsealade väljaostmist maaomanikelt.

“Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti,” seisab aluspõhimõtetes.

Energiajulgeoleku kindlustamiseks peab uus valitsusliit oluliseks regionaalse LNG-terminali rajamist Eestisse, Balticconnectori rajamise toetamist ning ettevalmistuste tegem Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks.

Energiasektori stabiilse ja põhjendatud maksustamise tagamiseks lubab uus võimuliit siduda põlevkivi ressursitasu sellest valmistatava põlevkiviõli ja elektri turuhinnaga.

Maavarade säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks on plaanis luua majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalasse riiklik geoloogiateenistuse, mis uurib ja kaardistab Eesti maavarasid.

Samuti lubatakse toetada elamute rekonstrueerimist tõhusama energiakasutuse saavutamiseks.

 

Allikas: Pealinn.ee