Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul puudub rahaline kate, et erametsaomanikele looduskaitsealuste maade eest hüvitist maksta – seega võiks alternatiivina kaaluda ka maadevahetust.

Vakra tunnustas õiguskantsleri ettepanekut maksta erametsaomanikele hüvitist looduskaitse all olevate maade kasutuspiirangu eest – ja seda mõistliku aja vältel. Samas märkis Vakra, et seadusemuudatusest üksi ei piisa, kui selle elluviimiseks puudub rahaline kate. Rahalise hüvitise alternatiivina võiks Vakra hinnangul kaaluda ka maadevahetust. Vakra sõnul suudavad õiguskaitseorganid maadevahetuse seadusepärasust nüüdseks oluliselt paremini kontrollida, kui kümme aastat tagasi toimunud kõmuliste tehingute ajal.

“Õiguskantsleri ettepanekut tuleb loomulikult toetada, kuid looduskaitseseaduse muutmise rakendamiseks planeeritav summa on ilmselgelt liiga väike,” lausus Vakra pressiteate vahendusel. “Riigil tuleb leida vahendeid, et metsaomanikke ka tegelikult aidata.”

Vakra sõnul oleks pidanud juba aastaid tagasi leidma vajalikud rahalised vahendid, kuid metsaomanike pettumuseks pole seda siiani tehtud. Ta rõhutas, et looduskaitsealade säilimine on ühiskondlikult oluline kõigile. “Ainult nii suudame tagada liikide mitmekesisuse, sealhulgas näiteks lendoravate elupaikade puutumatuse.”

Õiguskantsler Ülle Madise saatis sel nädalal riigikogule ettepaneku astumaks vajalikke samme, et tagada maaomanike õigusi saada oluliste looduskaitseliste piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul. Seni on maaomanikud kompensatsiooni aastaid ootama pidanud.

 

Allikas: Pealinn.ee