Metsakonsulent Kadri Kukk soovitab, et enne metsatööde alustamist võiks iga omanik esmalt oma metsaga tuttavaks saada.

Metsa „isikukoodi“ ehk katastriüksuse tunnuse abil saab Maa-ameti kaardirakendusel vaadata, millises külas, vallas ja maakonnas mets asub, aga samas leiab ka infot metsamaa suuruse, sihtotstarbe ja kinnistu piiride kohta.

Üle viie hektari suuruse metsamaa puhul tuleks kontrollida Metsaregistrist, kas on olema kehtivad metsa investeerimise andmed. Selle jaoks läheb tarvis katastriüksuse tunnust. Inventeerimise andmed kehtivad kümme aastat alates registrisse kandmisest. , mis tähendab, et täna ei tohi 80-aastase kuusiku metsa inventeerimise andmed olla vanemad kui 2005. aasta omad.

Naabritega tasub hästi läbi saada, et ennetada vaidlusi ühiste juurdepääsuteede kasutamisel. Nende kohta on kõige lihtsam andmeid leida e-kinnisturaamatust. Ehkki paberite järgi kuulub metsamaa inimesele, on mets kodu paljudele taime- ja loomaliikidele ja nendega tuleb arvestada. Infot haruldaste liikide kohta saab omanik uurida looduskaitseregistri elektroonilisest andmebaasist.