REFORMIERAKOND

Majandus:

Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

Reformierakond:

arendab välja Eesti kui unikaalselt puhta ja mitmekesise looduskeskkonnaga maa potentsiaali loodusturismi sihtkohana;
peab tähtsaks metsandussektori arengut kõrget lisandväärtust tootva ja eksportiva tööstusharuna, mis tagab majandusmetsade omanikele pika-ajalise tulu.

Maaelu

Reformierakonna silmis on maaelu arengu nurgakivideks ja eesmärkideks:

1.Kohalikke ressursse kasutav ja väärindav mitmekesine ettevõtlus ning tasuvad töökohad.

2.Tugevad kohalikud omavalitsused ja tegusad kogukonnad.

3.Konkurentsivõimeline ja suure ekspordipotentsiaaliga põllumajandus.

4.Kõrget lisandväärtust loov metsamajandus.

Eesmärk 1: Kohalikke ressursse kasutav ja väärindav mitmekesine ettevõtlus ning tasuvad töökohad.

Reformierakond:

lihtsustab ja soodustab riigi omandis oleva kasutuseta maa minekut tsiviilkäibesse
lähtub piirangute seadmisel põhimõttest, et ühiskonna huvides omandi kasutamist ja käsutamist piiravad seadused ja talumiskohustus oleksid tasakaalustatud õiglaste kompensatsioonimehhanismidega
peab õigeks, et omanikud kaasatakse võimalikult vara kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, rajatiste ehitamine jne)
täpsustab kaitsealade ja -objektide piiranguid, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandustegevust (vt keskkonnaprogramm)
Eesmärk4: Kõrget lisandväärtust loov metsamajandus ja puidutööstus.

Reformierakond:

soodustab metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ning toetab puidu senisest laialdasemat kasutamist
toetab metsauuendustööde tegemisel kohalikku päritolu metsauuendusmaterjali kasutamist kaitsmaks metsa genofondi
soodustab kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist
suurendamaks metsandussektori konkurentsivõimet ja parandamaks teede olukorda kehtestab metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust
Keskkond

Reformierakond leiab, et parima elukeskkonna strateegia nurgakivideks on:

1.Rikas ja hästi hoitud looduskeskkond.

2.Loodusvarade kokkuhoidlik ja järjest nutikam kasutamine.

3.Looduse kaitsmine koostöös kohalikega.

4.Avaliku ruumi inimsõbralik kujundamine.

5.Võimalikult lihtsaks tehtud looduse tundmaõppimine ja seal ajaveetmine.

Eesmärk 1: Eesti püsimine maailma puhtaima õhuga riigina, kõigi meie veekogude hea seisukord, meie metsa hoitus ja vastutustundlik majandamine ning kõikide Eestile omaste liikide jätkuv elujõulisus. Eesti kestmine sõltub muu kõrval ka sellest, kas suudame oma rikast looduskeskkonda hoida ja paremana edasi pärandada.

Reformierakond:

toetab eraomanikke, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele
Eesti metsa terve ja elujõulisena püsimiseks toetab metsa uuendamisel eelkõige Eesti oludesse geneetiliselt sobivate metsaistikute istutamist
loob ja viib ellu Eesti rahvusparkide investeeringuprogrammi
Eesmärk 2: Eesti loodusvarade läbimõeldud, kokkuhoidlik ja efektiivne kasutamine.

Reformierakond:

kaitseb põhimõtet, et metsandusega seotud reeglite kehtestamise õigus peab olema igal Euroopa Liidu liikmesriigil endal
propageerimaks puidu suuremat kasutamist ehituses kolib praegu Tallinnas kallitel rendipindadel asuvad keskkonnaasutused kokku puidust ehitatavasse Eesti loodusmajja
Eesmärk 3: Kohalike kogukondade kaasamine kaitse-eesmärkide väljatöötamisse ja nende valmisoleku korral ka elluviimisesse. Loodust on võimalik hoida ja kaitsta kõige paremini koostöös kohalike elanikega, mitte administratiivsete käskude ja keeldudega.

Reformierakond:

viib koostöös kohalike kogukondadega, keda konkreetse kaitseala seisund ja õigusrežiim kõige otsesemalt puudutab, lõpuni kõigi Eesti looduskaitsealade kaitse-eeskirjade kaasajastamise
jätkab eraomanikele, kelle eramaal asub looduskaitseala, majandamise piirangute kompenseerimist
uute keeldude ja piirangute lisamise asemel peab õigeks rakendada eelkõige need, mis on juba olemas
investeerib Eesti rahvusparkidesse ja kujundab neist nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised tuntud loodushoiu keskused
tagab ürgsete loodusmetsade säilimise. Majandusmetsa uuendamisel toetame maksumaksjatena eelkõige Eesti oludesse geneetiliselt sobivate kohalike taimede istutamist

KESKERAKOND

Majanduskasv ja konkurentsivõime

5. Toetame Eesti nn loomulikel eeldustel baseeruvat majanduse struktuuri – põlevkivitööstus ja teiste maavarade kasutamine, põllumajandus koos selle saaduste ümbertöötamisega, masinaehitus, puidutööstus, laevandus jmt. Erinevates majandusharudes tuleb maksimaalselt püüda kasutada kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Eksporttoodang peab olema suunatud eelkõige kõrge väärtusega lõpp-produkti väljamüügile.

Maaelupoliitika

6. Suurendame töökohtade loomiseks ja siseturu akiviseerimiseks ühistulise ettevõtluse kaudu kodumaiseid ümbertöötlemisvõimsusi,eesmärgiga jätta rohkem toorainet Eestisse ( nt.puit, toorpiim) .

Keskkonnapoliitika

3. Kinnitame pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad. Tagame kaitsekorraldus- ja liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiva rahastamise.

9. Viime metsaseaduse kooskõlla põhiseadusega, et kohalik omavalitsus saaks kaasa rääkida metsaraie osas oma haldusterritooriumil.

10. Taasloome metsavahtide ametikohad. Seeläbi taastame metsanduse haldussuutlikkuse ning järelevalve rahvusparkides ja looduskaitsealadel.

SOTSIAALDEMOKRAALIK ERAKOND

Keskkond

Meetmed

Keskkonna- ja looduskaitse

1. Toetame keskkonnasäästlike lahenduste ja tehnoloogiate eelistamist riigihangetel.

5. Jälgime, et kavandatavate looduskaitsealade eesmärk ja -režiim oleksid kooskõlas. Tagame eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.

7. Algatame auditi looduskaitseliste piirangute hindamiseks, et kaaluda kaitseväärtuste otstarbekust ja põhjendatust.

Säästlik ehitus

4. Toetame pikaealiste puittoodete kasutamist, näiteks avaliku sektori hoonete ehitamist puidust. Vajalikud on investeeringutoetused puittoodete arendusse, töötlemistehnoloogiatesse ja toodete turustamisse. Keskkonnahoidlike hangete korraldamisel loome võimaluse kasutada ehitise ühe hinnatava parameetrina süsinikujalajälge.

5. Arendame Võru kutsehariduskeskuse juures lõpuni välja puidutöötlemise kompetentsikeskuse, mis hakkab eest vedama innovatsiooni puidutöötlemise vallas.

Metsandus

1. Võimaldame füüsilisest isikust metsaomanikul müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 5000 euro ulatuses aastas.

2. Toetame ühistegevuse arendamist, et suurendada erametsaomanike konkurentsivõimet. Suurendame hüppeliselt puidu energiakasutust, mis aitab kaasa tööhõive parandamisele maapiirkondades.

3. Hoiame Eesti põlise riigimetsa riigi omanduses ja tagame riigimetsa jätkusuutliku ja heaperemeheliku majandamise.

4. Toetame kaitseala valitsejale suuremate volituste andmist metsamajanduslike tööde planeerimisel.

5. Loome väikemetsaomanikele metsamajandamiseks lihtsad ja läbipaistvad regulatsioonid, toetame metsaühistute tegevust ning kaasame maaomanikud võimalikult varajases planeerimisfaasis kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse.

Jahindus

1. Seisame selle eest, et jahipidamine kui harrastus jääks ka edaspidi kättesaadavaks kõigile asjast huvitatuile sõltumata sissetulekust ja ühiskondlikust positsioonist. Oleme seisukohal, et riigi rolli jahinduspoliitika kujundamisel tuleb suurendada, selleks loome keskkonnaministeeriumis jahindusliku üksuse.

2. Seisame suurte jahipiirkondade säilitamise eest, arvestades, et jahinduse korraldamise aluseks on uluk ning minimaalseks jahipiirkonna suuruseks säiliks 5000 hektarit ühes ringpiiris.

3. Lisaks jahimeestele ja maaomanikele peab ulukite põhjustatud kahjude hüvitamisse fondi kaudu panustama ka riik. Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui ta on täitnud sõraliste küttimismahu ja struktuuri jahindusnõukogus kokkulepitud ulatuses.

4. Toetame maaomanike kaasamist jahindustegevuse kavandamisse.

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT

Majandus

7) Eelistada Eesti loodusvaradel tuginevat ettevõtlust, toetades erinevate, sh seadusandlike meetmetega nende suuremat väärindamist.

5. Suure kasvupotentsiaaliga valdkonnad (sh metsandus ja puidutööstus)

Peame tarvilikuks, et riik ei takistaks (näiteks ootamatute maksutõusude kaudu), vaid ergutaks nende majandussektorite arengut, milles tegutsemiseks on Eestis head eeldused ning kus on välja kujunenud tugevad ettevõtted. Aja jooksul need sektorid muutuvad, ent praegu näeme Eesti majanduse lähemate aastate võtmevaldkondadena järgnevalt nimetatud sektoreid.

1. Efektiivne ressursikasutus (maavarad, mets, rohumaad)

Eesti maavarad, mets ja põllumaad on oluline vara, mille targa kasutamisega saab luua majanduslikku lisaväärtust. Peame Eesti loodusressursside efektiivsemaks kasutamiseks tarvilikuks järgmisi samme.

1) Riigi ressursside haldamine peab läbimõeldult panustama Eesti majanduse väärtusloomesse. Selleks tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside (sh maavarad, mets) majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Riik peab majanduslikult olulist vara mõistlike ajavahemike järel hindama, selle kasutusotstarbe järgi tsoneerima ning tegema selleks vajalikke uuringuid.Praegu on nii mets kui ka maavarad keskkonnaministeeriumi valitsemisel, kelle põhiülesandeks peab olema ja jääma keskkonnahoid ja -kaitse.

5) Toetame Eesti metsanduse ja puidutööstuse väärtusloome kasvatamist. Peame hoolt kandma Eesti metsade potentsiaali kasutamise eest, et puit ei mädaneks metsa ära, vaid jõuaks erinevate toodetena turule. Puidu töötlemine peab olema Eestis kasvav tööstusharu ja üks olulisi rahastatava tehnoloogilise innovatsiooni valdkondi. Tuleb jätkata teadusuuringud ja -koostööd puidukeemia alal ning puitmajade ehituse arendamist (spetsialistide koolitamine, teadustegevus, riiklik tugi eksporditurundusele), samuti puidu kasutamist energeetikas.

Keskkond

Looduskeskkonna hoidmiseks teeme järgmist.

3) Looduskaitses tuleb loobuda silmakirjalikkusest. Kunagi kaitse alla võetud pärandkultuurmaastikud, mis on võsastunud ja liigirikkuse minetanud, tuleb anda tagasi põllu- või metsamajanduslikku kasutusse. Maa, mis võiks kanda vilja või metsa, ei peaks kandma võsa. Viljakas haritav maa on loodusvara, mida tuleb kasutada mõistlikult.

4) Elupaiku, mis vajavad säilimiseks inimtegevust, karjatamist ja/või niitmist, peab riik kaitse alla võtma üksnes sellises mahus, mida ta suudab tegelikult säilitada. Riik peab avalikes huvides kaitse alla võetud maade omanikele õiglaselt hüvitama majandustegevuse piirangutest tulenevad kahjud või ostma maa riigile õiglase hinna eest.

5) Metsade majandamisel peab lähtuma säästliku ja jätkusuutliku majandamise printsiibist, seistes hea Eesti metsade genofondi säilimise eest. Tuleb luua eelised kohalikku päritolu ja kohaliku lähtekohaga metsauuendusmaterjali kasutamiseks.

6) Jahinduse korraldus peab tagama elujõuliste ulukipõlvkondade kestmise. Jahindust tuleb korraldada nii, et säiliksid väljakujunenud parimad traditsioonid.

9) Loodusressursside – kalavarude, metsa, põllumaa, ulukite, vee – kasutamine peab toimuma parimate tavade kohaselt, säästlikult, mõistlikult ja õiglaselt.

10)Riik peab jätkuvalt panustama taastuva energia tootmisse, sest hajutatud taastuvenergiatootmisega me suurendame energiajulgeolekut, vähendame keskkonnakahjusid ja kasutame majanduslikult tõhusamalt energiaressursse – päikest, tuult ja maasoojust ning juurde kasvavat biomassi – puitu ja rohttaimi, mida ei ole võimalik kasutada suurema lisandväärtusega kaupade loomiseks. Biomassi võimalikult efektiivseks kasutamiseks tuleb panustada elektri ja sooja koostootmisse. Tuuleenergia senisest laialdasemaks arendamiseks tuleb kehtestada keskkonnatasu kohalikele kogukondadele tuulikutest tulenevate häiringute hüvitamiseks. Energia mikrotootmine peab muutuma tavatarbija jaoks järjest lihtsamaks ja soodsamaks, tuleb vähendada bürokraatiat võrguga liitumisel ja tuua seadusandlusesse energiaühistu mõiste ning tegevust soodustavad tegurid.

15)Riik peab järjekindlalt uurima maailma parimal teaduslikul tasemel oma loodusvarasid – nii metsa- ja põllumaa kasutust kui ka põlevkivi ja fosforiidi varusid ning kõiki teisi meil leiduvad maavarasid. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning me peame suutma neid kasutada parimal teadaoleval moel ja vähendama keskkonnakahjusid tõhusaimal võimalikul moel. Eestimaa on kodu, mis meid toidab ja katab, meil on vastutus seda maad hoida ja me peame teadma, kuidas seda teha.

Maaelu

3. Metsandus

Lai ja teadlik omanike ring on Eesti demokraatia ja omariikluse üks aluseid. IRL peab oluliseks eraomandit, et omanikke oleks palju ja et nende omand oleks kestlik. Eestis on umbes 90 000 erametsaomanikku. Erametsadest varutakse aastas umebs 6–8 miljonit tihumeetrit puitu, pakkudes sellega tööd kogu väärtusahelas paarikümnele tuhandele inimesele. Umbes viiendik erametsadest on kaitse all, täites sellega neile pandud keskkonnakaitse funktsiooni.

Laia omanike ringi säilitamiseks, raiemahu ja töökohtade tagamiseks ning looduskaitseliste väärtuste kaitsmiseks erametsas on vaja teha järgmist.

1) Vaatame üle riigi seatavate looduskaitseliste piirangute kehtestamise tingimused ja nende hüvitamise. Kuna tegu on metsa majandamist oluliselt piiravate kitsendustega, tuleb tagada maaomanike võrdne kohtlemine ja asjakohane hüvitis. Senine praktika on loonud vastandumist looduskaitsele ja omanike kahtlust Eesti kui õigusriigi toimimisest.

2) Muudame seadusi nõnda, et maaomanikud hakkavad oma maal asuvate tehnorajatiste talumise eest saama õiglast hüvitist. Õiguskantsleri avalduse alusel hindas riigikohus 2012. aastal tehnovõrkude talumise tasu õiguspärasust ning jõudis seisukohale, et siin on rikutud põhiseadust ja tasu arvutamise põhimõtteid tuleb muuta.

3) Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist, andes samas halduslepingute alusel osa metsandusega seotud riigi funktsioone (metsateatiste kontroll, raielankide ja metsauuenduse ülevaatus, metsakahjustuste hindamine, looduskaitseliste tööde teostamine) metsaühistutele. Väikeste metsaomandite efektiivne ja parimat praktikat järgiv majandamine eeldab omanike omavahelist koostööd ja metsandusprofessionaalide kaasamist. Selle parimaks lahenduseks on ühistuline koostöö.

4) Koostame uus jahinduse arengukava, mis arvestab õigusruumis toimunud muudatuste ning jahikultuuri ja maamajanduse arenguvajadustega.

Taristu ja transport

2) IRL peab Eesti teedevõrgu arendamisel tarvilikuks järgmisi samme:

•Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks investeerime põhimaanteedesse ja sildadesse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.

EESTI VABAERAKOND

Riiklik maaelupoliitika

Seadustame põllumajandusmaade ümberkruntimise seaduse. Määratleme maa- ja tehnorajatiste omanike üldised õigused ja kohustused tehnorajatiste ehitamisel, hooldamisel ja rekonstrueerimisel ning seadustame omaniku maal võõra tehnorajatise talumise kohustuse eest õiglase hüvitise.
Seadustame riigile kohustused kompenseerida maaomanikele õiglaselt ja koheselt majandamisvõimalusi oluliselt kitsendavad looduskaitselised piirangud.
Tõstame nii füüsilisest isikust metsaomanikele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele aastase maksuvabastuse metsa töötlemisel 5000 euroni sõltumata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali.
Seadustame riigile ja omavalitsusele kohustused kaasata maaomanikud sisuliselt ja efektiivsel viisil (kaasaegseid IKT vahendeid kasutades ning võimalikult varajases planeerimisfaasis) kõikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, liinide rajamine või hooldamine jms).
Jätkame metsaühistute riigipoolset toetamist, andes samas halduslepingute alusel osad metsandusega seotud riigi funktsioonid (nt metsateatiste kontroll, raielankide ja uuendusalade ülevaatus, metsakahjustuste hindamine, looduskaitseliste tööde teostamise korraldamine, jooksev metsakorraldus, elupaikade seire) üle metsaühistutele.
Muudame jahinduse korraldust enam maaomanikke arvestavaks. Seadustame alates 2017. aastast jahipidamise ainult nendel maadel, kus maaomanikuga on sõlmitud maa jahindusliku kasutuse kirjalik leping.

KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND

Jõukas Eesti!

Konservatiivne Rahvaerakond on veendunud, et meie majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. Iga Eesti kodanik väärib tasuvat töökohta ning paremat ja jõukamat elu. Õigete otsuste mõjul on see võimalik.

On aeg…

… kasutada Eesti loodusressurssi rahvusliku rikkuse suurendamiseks, tagades sealjuures moodsa loodussõbraliku tehnoloogia ja range järelvalvega säästliku majandamise

…soodustada ühistulise tegevuse kasvu selle populariseerimise, bürokraatlike tõkete vähendamise, seadusandluse lihtsustamise ja riiklike toetuste kaudu

…eelistada riigihangetel eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid ja toetada riikliku tellimuse kaudu kohalikku ettevõtlust ja töökohtade loomist

EESTIMAA ROHELISED ja VABAD KODANIKUD

Majanduspoliitika

10. Toetame kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud ja praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis.

27. Rakendame riigihangetes rohelisi põhimõtteid – hakatakse arvestama pikaaegsete ekspluatatsioonikulutustega, tekitatavate saastekoguste ja energiatarbega. Eelistatakse pakkumisi, mille puhul toote kogu elutsükli jooksul tehtavad kulud ning põhjustatud keskkonnamõjud on väikseimad.

Maksupoliitika

4. Füüsilisest isikust metsaomanikel tõstetakse aastane maksuvabastus metsatulult tasemele 5000 eurot, mis annab väikemetsaomanikule loodust säästva püsimetsamajanduse puhul maksuvaba lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.

Ehe loodus

Looduskaitse on eelkõige inimese kaitse. Maa elurikkuse säilimine on inimkonna kestmise eeldus. Peame pühaks iga inimese õigust puhtale õhule ja veele. Elu mitmekesisuse säilimine pole rikka ühiskonna lõbu, vaid inimkonna ellujäämiseks vajalik eeldus. Keskkonda tuleb kaitsta selleks, et võimaldada inimesel, selle keskkonna osal, üldse elada. Võtmeküsimusteks on selgitustöö ja heatahtlik koostöö kohalike elanike, maaomanike ning looduskaitse korraldajate vahel.

1. Tagame riiklikul tasemel looduskaitselise kompetentsi säilimine ja areng Eestis. Teeme sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega seadusloomes ja ka konkreetsete teenuste delegeerimisel: näiteks kaitsealade haldamisel, kaitsekorralduslike tööde juhtimisel, keskkonnajärelvalves.

2. Tagame metsade säästva kasutuse nõuded nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab olema planeeritud arvestades erinevate metsatüüpidega ja vanade metsade säilimise vajadusega, mille pidev olemasolu on oluline elurikkuse säilimiseks. Metsaelustiku kaitseks parandatakse kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagatakse vääriselupaikade säilimine. Lageraie piir saab taas olema 3 ha.

4. Keskkonnaseadusandlus peab olema suunatud keskkonna tegelikule kaitsele, mitte lähtuma vaid bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel. Kaitstud peab olema nii elurikkus kui ka elumuster.

5. Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt. abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega.

Mahe Eesti – maaelu, metsandus ja põllumajandus

Eestimaa Roheliste ettepanekute rakendamine toob maapiirkondadesse tagasi nii töö kui väärika elu võimalused.

4. On aeg tagada looduskaitseliste piirangute kompenseerimine eramaadel, sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Taastuks usaldus ja ka omanike huvi loodusväärtustest ametkondi teavitada.

7. Kaaluda tuleb elektriliinide kaitsevööndite ulatuse vähendamist ja lubada liinialustel maadel energiavõsa jmt kasvatamist. Tänane regulatsioon näeb ette 220-230 kW liinide puhul liinist mõlemale poole 40 m laiuse kaitsevööndi rajamist, samas jääb puistute keskmine kõrgus Eestis sellele oluliselt alla. Kitsamate kaitsevööndite hooldamine annaks aga kokkuhoidu muudeks vajalikeks hooldustöödeks. Võimalusel ehitatakse elektriliinid maa alla.

8. Teeme maksusoodustuse väikemetsaomanikele. Nii füüsilisest isikust metsaomanikel kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel tõstetakse aastane maksuvabastus tasemele 5000 eurot, olenemata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali, kuid tingimusel, et metsa majandamine toimub elurikkust hoidva püsimetsamajandusena.

9. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.

11. On aeg tagada, et riigiametnikud ei saaks kogukonna huve eirata. Viimane sõna peab jääma kohalikele!s here

Allikas: Eesti Metsaselts