Põllumajandusega tegelemine eeldab põhjalikke teadmisi taimekasvatusest ning märkimisväärseid investeeringuid kallisse tehnikasse. Väikse pindalaga põllumaa, näiteks mõne hektari, harimine ei pruugi olla kuluefektiivne – tehnika ostmine ei tasu end lihtsalt ära.
Lisaks on põllumaa renditulu sageli tagasihoidlik. 2023. aastal oli Statistikaameti andmetel Eesti keskmine haritava maa rendihind 102 eurot aastas hektari kohta.. Sellise tulususega ei pruugi rendile andmine olla aja ega raha mõttes parim lahendus. Seetõttu võib maa müümine osutuda mõistlikumaks ja tasuvamaks valikuks.
Mõned maaomanikud kaaluvad müüki ka maksude optimeerimise vaatenurgast. Näiteks on esmane võõrandamistehing (sh pärijate esimene müük) tagastatud maa puhul tulumaksuvaba. Samal ajal tuleb renditulult tasuda 22% tulumaksu. Sellises olukorras võib müük olla ka maksustamise seisukohalt mõistlikum valik.
Tänu koostööle nii looma- kui ka teraviljakasvatajatega teame hästi, millistes piirkondades on parasjagu suurenenud ostuhuvi – just seal saame pakkuda maa eest ka kõrgemat hinda.
Eriti häid pakkumisi teeme maadele, mis piirnevad meie või meie koostööpartnerite olemasolevate kinnistutega – sageli ületavad need turuhinda märkimisväärselt. Näiteks oli meie keskmine põllumaa ostuhind 2024. aastal 5907 €/ha.
Ostame ka võsastunud või kasutuseta jäänud põllumaid, et need taastada ja anda neile uus elu põllumajanduslikus kasutuses.
Eesti Metsameister võtab vastutuse kogu metsa elutsükli eest. Meiega koostööd tehes ei piirdu metsatööd vaid raiega.