On hädavajalik, et Eesti riik rakendaks meetmeid, mis tugevdavad metsatööstuse konkurentsivõimet. Regulatsioonid peaksid olema pikaajalised ja stabiilsed, et ettevõtjad ja investorid saaksid oma plaane ellu viia ilma pidevate muudatusteta, kirjutab Taavi Lellep.
Eesti majanduse edendamine ja kasvu tagamine on keeruline ülesanne, mis nõuab mitmekesiseid lahendusi. Nõustun väitega, et “võti Eesti majanduskasvule pööramiseks ja riigieelarve täitmiseks on olemas, see on makse maksev eksportiv tööstus,” nagu Jaak Nigul arvamusloos “Abiks valitsusele majanduskasvu otsimisel” välja tõi. Siiski leidub minu hinnangul leidub üks lahendus, mis annaks tulemusi kiiresti, see on metsatööstuse kui Eesti majanduse tugisamba tugevdamine.
Eesti metsatööstusel on meie majandusele oluline mõju. Esmalt töökohtade loomine: sektor annab tööd, 2022. aasta andmetel ligikaudu 30 000 inimesele, hõlmates otseseid töökohti metsanduses ja puidutööstuses ning ka kaudseid töökohti seotud sektorites, nagu transport ja teenindus (Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, “Metsanduse mõju Eesti majandusele”).
Teisalt on oluline piirkondliku arengu toetamine. Metsandusettevõtted paiknevad peamiselt maapiirkondades, pakkudes sealsetele elanikele olulist tööhõiveallikat. Lisaks aitab metsatööstus kaasa kohaliku infrastruktuuri arengule ja toob kasu kohalikele ettevõtetele. Piirkondades, kus metsatööstus on aktiivne, panustavad ettevõtted kohalikku majandusse ja aitavad säilitada töökohti väljaspool suuri linnapiirkondi.
Kolmandaks otsene majanduse edendamine. Sektori koguväärtus ulatub aastas üle kahe miljardi euro, mis moodustab umbes viis protsenti Eesti SKP-st. See muudab metsatööstuse üheks suurimaks töötlevaks tööstusharuks riigis, aidates kaasa mitte ainult eksporttuludele, vaid ka sisemajanduse kasvule. (Allikas: Eesti Statistikaamet, “Metsanduse ja puidutööstuse mõju SKT-le”).
Ja neljandaks, kui rääkida ekspordist, mida tihti peetakse justkui võlukepikeseks majaduskasvu ja kõrge lisandväärtuse kontekstis, siis küsimus ei ole ju selles, et meil ei oleks ettevõtjaid, kes soovivad oma tooteid või teenuseid välisturgudele viia. Küsimus on selles, kas ja kuidas riik soodustab eksporti ja ettevõtlust.
Metsandustooted moodustavad märkimisväärse osa Eesti ekspordist. Ligikaudu 50 protsenti Eesti metsatööstuse toodangust eksporditakse välismaale, tuues riiki miljoneid eurosid tulu. Peamised eksporditurud on Soome, Rootsi ja Saksamaa, mis rõhutab sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet (Allikas: Eesti Puidutööstuse Liit, “Eesti puidutööstuse ekspordi ülevaade”).
Siiski on sektori konkurentsivõime ohus, kuna pidevad seadusemuudatused ja uued piirangud muudavad pikaajaliste plaanide tegemise keeruliseks. Paljud ettevõtted on suunanud oma pilgu naaberturgudele, näiteks Lätile, kus regulatiivne keskkond on stabiilsem ja prognoositavam.
Seetõttu on hädavajalik, et Eesti riik rakendaks meetmeid, mis tugevdavad metsatööstuse konkurentsivõimet ja loovad investoritele kindluse. Regulatsioonid peaksid olema pikaajalised ja stabiilsed, et ettevõtjad ja investorid saaksid oma plaane ellu viia ilma pidevate muudatusteta.
Valitsuse poliitilised otsused peaksid põhinema põhjalikul keskkonna, aga ka majanduslikul analüüsil ning dialoogis metsandus- ja metsatööstus ettevõtjatega. Seda eesmärgil, et vältida kahjulikku mõju Eesti suurimale ja äärmiselt olulisele metsatööstusele ning edendada majanduskasvu.
“Olles metsamajandusega tegelenud üle 12 aasta, näen, et meil on potentsiaali palju enamaks.”
Metsa- ja puidusektor annab üliolulise panuse Eesti majandusse, luues töökohti ja toetades ekspordivõimekust. Seda näitab 2022. aastal ligikaudu 3,6 miljardit eurot loodud kogulisandväärtus, ca 4000 ettevõtet, mis kokku loovad üle kuue protsendi kõikidest töökohtadest. Tõsi, need arvud on üsna ilmekad, aga olles metsamajandusega tegelenud üle 12 aasta, näen, et meil on potentsiaali palju enamaks.
Kui riik suurendab raiemahtusid jätkusuutlikult 15 protsenti, siis saame prognoosida sektori lisandväärtuse kasvu üle 100 miljoni euro aastas, mis toetaks SKP kasvu ja looks tuhandeid uusi töökohti. See omakorda soodustaks ekspordi kasvu ja piirkondliku arengu tugevnemist, eriti maapiirkondades, kus metsatööstusel on oluline mõju kohaliku majanduse elujõulisusele. Vastupidine mõju võiks olla täheldatav ka raiemahtude vähendamisel.
On levinud arvamus, et metsa raiumise suurendamine viib metsa vähenemiseni, kuid tegelikult on oluline läheneda metsa majandamisele laiemalt ja mõista, kuidas raiumine ja uuendamine saavad olla osa jätkusuutlikkust metsandusest nagu Rootsis ja Soomes. Tõhus ja vastutustundlik metsanduse praktika, kus raiumine on tasakaalus metsade taastumise ja ökoloogiliste nõuetega, on võtmetähtsusega.
Lahendus ei ole maksude tõstmine ja uute maksude rakendamine. Kõige suurem maksude laekumine tuleb läbi ettevõtluse, mis on meie majanduse ja riigieelarve selgroog. Me ei saa lubada, et ettevõtted, mis on suurimad maksumaksjad ja riigikassa täitjad, kolivad paremate tingimuste otsingul välismaale.
Selline areng viiks töökohtade kadumiseni, maksutulude vähenemiseni ja pidurdaks kogu majanduse kasvu. Selle asemel peaksime looma stabiilse ja soodsa majanduskeskkonna, kus ettevõtted saavad kasvada ja investeerida, kindlustades nii Eesti majanduse jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime.