Metsa eluring on lõppematu, kuid seoses tööstusliku ühiskonna ja metsamajandamise kasvuga on kunstlik vajadus metsa istutada jõudnud ka erasektorisse. Kas ja miks peaksid sina oma metsa uuendama? Kuidas seda teha? Millal on uuendamine kohustuslik ja kuidas hinnata, kas oled oma kohustusi täitnud?
Vastame artiklis peamistele küsimustele, mis kaasnevad uue metsa põlvkonna rajamisega ja anname ette praktilised sammud. Kuid kuna iga kinnistu on erinev, siis soovitame lisaks ise pusimisele alati nõu pidada ka spetsialistidega. Personaalse uuendusplaani saamiseks tasub võtta ühendust meie uuendusspetsialist Merli Lehisega, kes aitab just sinu metsakinnistule sobiva tegevuskava luua.
Mida tähendab metsa uuendamine ja miks on see kasulik?
Metsa uuendades täiendatakse taimede arvu istutamise või külvi teel. Lisaks teostatakse sageli maapinna mineraliseerimine, et aidata kaasa noorte puude kasvama minekule kui ka looduslikul teel levivate puuseemnete idanemise soodustamisele. Esialgsele praktilisele tööle järgneb ka aastatepikkune hooldustöö.
Lisaks ökoloogilistele põhjustele on metsa uuendamise mõte ja peamine majanduslik kasutegur tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamine. Metsa uuendamisega täidad metsaseaduse järgse metsauuenduse kohustuse ja saad uue kasvava puukooli. Puistu liigilise koosseisu muutmise kaudu saad soodustada suuremat puidutootlikkust.
Millal tekib kohustus metsa uuendada?
Metsaseaduse järgi tuleb metsa uuendada peale raiet.
Metsaseaduse § 25 (1) järgi oled metsaomanikuna kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest.
Seda tuleb teha ulatuses, mis tagab metsa uuenemise hiljemalt viis aastat pärast raiet. Ehk siis viie aasta jooksul peab olema tulemus ja mets peab olema uuenenud. Erandid on loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüübid, kus metsa uuenemiseks on aega kümme aastat.
Kuidas hinnatakse, kas oled metsaomanikuna metsa uuendamise kohustust täitnud?
Keskkonnaamet loeb metsa uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ühe hektari kohta üle 1000 kuuse või 1500 männi (kõrgusega vähemalt pool meetrit) või üle 1500 lehtpuu (kõrgusega vähemalt üks meeter).
Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
Metsa istutamise neli sammu:
1. Planeerimine
Plaani tehes küsi spetsialistidelt:
Millised puud sobivad sinu metsa?
Näiteks endisesse lepikusse okaspuu kultuuri rajada ei saa, sest kiirekasvuline lehtpuu sööb istutatud okaspuu välja. Samuti on vaja hinnata, kas ja kuivõrd mullastik toetab noore puu kasvama minekut.
Milline metsakultuur sobib sinu mullastikuga kõige paremini?
Rajatava puukultuuri valik oleneb paljudest teguritest. Esimese visooni loomisel soovitame lähtuda talupojaloogikast. Kui enne kasvas peapuuliigina sinu metsas kuusk, siis istuta kuusk, kui mänd, siis mänd
Kui palju istikuid peaks istutama, et toimuks edukas uuenemine?
Üks levinumaid vigu on, et istutatakse liiga vähe. Nõuete kohaselt tuleks istutada metsa edukaks uuendamiseks ühele hektarile 1500 kaske,2000 kuuske või 3000 mändi. Antud arvud garanteerivad ka metsaühistust taodeldava toetuse..
Sageli imestatakse, et metsa uuendamine nõuab nõnda palju istikuid. Tegelikult on seda numbrit läbi aegade ja pikkade katsetuste järel kohandatud suht-koht miinimumini. Kolhoosiajal istutati mändi ühele hektarile lausa 6000 tükki ning kuuske 4000 tükki.
Kui metsafirmad ja RMK istutavad vähem, siis kompenseeritakse väiksem istikute arv mitu korda aastas hooldamisega. Ehk siis kuludes kokkuhoidu vähem istutades ei teki.
2. Maapinna ettevalmistus
Kõigepealt kobestatakse maa ketasadra sarnase metsamasinaga, nii et pinnasesse tekivad vaod. See tagab parima keskkonna noorte taimede kasvama minekuks, kuna värskes mullas väheneb teiste taimede konkurents. Samuti on oluliselt kergem ka hilisem hooldus. Vao peale, küljele või põhja istutamine aitab reguleerida ka noore puu veevaru, mis on hädavajalik liigniiskete või – kuivade metsakinnistute puhul.
3. Istikute istutamine
Kolmanda sammuna toimub istikute istutamine. Kõige paremini kohastuvad meie metsades Eesti päritolu metsataimed. Ja sellel on lihtne põhjus: mullastik ja kliima, milles kasvada, on juba tuttavad. Sarnase mulla ja kliimaga on harjunud ka Lätis kasvatatud puud, kuid näiteks Leedu istikute puhul on taime kohastumine juba raskendatud.
Taimi ostes pea alati silmas seemnete päritolu ja Keskkonnaameti poolt väljastatud sertifikaati.
Edukaks kasvama minekuks on kõige olulisimad taimede õige käitlemine ning oskuslik istutustöö õigete võtetega.
Jälgi, et noored puud saaksid mulda õige koha peale. Olenevalt kinnistu veeliikumisest saab spetsialist hinnata, kas istutada vao peale, põhja või küljele.
Sul on istikute kohta küsimusi? Vajad nõu või hinnapakkumist?
Küsi Eesti Taimekasvatuse spetsialistidelt. See ei maksa midagi.
4. Kultuurihooldus
Neljas ja kõige olulisem etapp metsauuendamises on noore kultuuri hooldamine. Hooldamisega jätkamine 3-5 aasta jooksul peaks tagama, et noored istikud lähevad konkurentsirohkes looduses kasvama.
Hooldust tuleks teha olenevalt kasvukohast üks, raskematel juhtudel kaks korda aastas. Vastavalt vajadusele tuleb teostada niitmine, kas vaid taime ümbert, koridorina või puhastada lank ülepinnaliselt.
Eesti metsandusmaastikul jälgitakse hea tava:
Kui looduslikult tuleb lisaks istutatule juurde ka muid väärtuslikke puuliike,
siis jäetakse ka need metsaomanikule kasvama. Nii jätkub liigiline mitmekesisus ja looduslik ilme.
Külv
Vähem levinud, kuid samuti oluline metsauuendustehnika on külvamine. Tänapäeval tehakse külvi enamasti koos maapinna mineraliseerimisega. Maapinna ettevalmistuseks mõeldud masina sisse ehitatud külvisahtlisse pannakse kas kuuse- või männiseeme. Töö käigus puistatakse seeme ühtlaselt tehtud vagudesse, kus väike seeme saab värskes mullas idanema hakata.
Külvi suurim pluss on soodne hind. Miinusteks on suur väljalangevus ja intensiivne hooldusvajadus.
Istik on piltlikult öeldes ikkagi “valmis puu”. Seeme aga peab kogu ülejäänud areneva taimestiku ja karmi looduskliima keskel nullist kasvama hakkama. Samuti on hiljem metsa hooldades imepisikesi taimi võrreldes mõneaastaste taimedega raske lokkava looduse seest ülesse leida.
Meie metsades on üldjuhul seemnest puuks saavate puude protsent üsna väike.
Metsauuendus kui elementaarne samm peale raietöid
Töötame kogu meeskonnaga selle nimel, et uue metsapõlvkonna rajamine ei jääks raietööde keskmes tähelepanuta. Usume, et suureks võtmeteguriks sel teel on erametsaomanike kinnistunud metsandusalased baasteadmised ja parimate praktikate tundmine.
Selleks, et metsauuendamine ei jääks planeerimise keerukuse taha, aitame kõiki soovijaid tasuta koostatud metsauuendusplaani loomisega. Ühendust saab kõige mugavamalt esitades päring meie metsauuendusosakonda.