Metsa kolm kõige olulisemat funktsiooni on keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik. Oluline on edendada majandust, pakkuda väärtust ühiskonnale ning austada looduse huve. Erinevate, mõnikord vastuoluliste eesmärkide ühitamine on väljakutse nii metsaomanikule kui ühiskonnale tervikuna.
Teadmatusest või kogemuste puudumisest lähvad ringlusse müüdid. Näiteks ei teata, et on metsi, mis on spetsiaalselt ette nähtud pidevaks puiduvaruks. Kui neid ei raiutaks, läheksid küpsed puud mädanema ja muutuksid kahjumiks.
“Metsa väärtus kasvab seal iseenesest” on samuti üks enamlevinud müüte. Pärast metsa raieküpseks saamist väheneb ja lõpuks peatub süsiniku sidumine metsas ja rahaliselt võib isegi kaotada, kui oma metsaga midagi ette ei võta.
Vastutustundlikust metsamajandamisest on liikvel erinevaid ja üksteisele vasturääkivaid versioone. Ka teravast hukkamõistust ei ole ühiskonnas puudust. Osa ühiskonnast peab metsandust laastavaks tegevuseks. Ei mõisteta, et saja aasta pärast on meie mets alles ja selle väärtus on suurem, sest puude langetamise ja metsauuenduse tulemusel on tulundusmetsad üha tootlikumad, kvaliteetsemad ning edaspidi tervemad.
Aktiivse metsamajandajana soovime panustada senisest enam ka teavitustöösse
Ainult see, kuidas metsaomanik metsa eest hoolitseb, määrab selle, millist väärtust me metsast saame. Ja mida me tulevastele põlvedele jätame.
Erametsaomanike tänane oskusteave mõjutab suuresti metsade tulevikku. Seetõttu tuleb rohkem rääkida sellest, miks ja mida me metsas teeme. Ja kuidas mõeldakse metsa majandamisel nii kõigile kolmele funktsioonile kui metsa tervele elutsüklile.
Aktiivse metsamajandajana soovime panustada senisest enam ka teavitustöösse.
Millest alustada enda kurssi viimist?
Uus algaja metsaomanik võib esialgu metsaasjade virvarri ära eksida. Asju on palju ja sõnavara tundub võõras. Entusiasmi ja huvi on sageli rohkem kui teadmisi.
Sul ei pruugi olla aega ega võimalust metsaasju laiemalt uurida. Sina kui metsaomanik oled aga see, kes langetab otsused oma metsa majandamise kohta. Metsaasju tuleb natukenegi teada ja mõista, et langetada enda väärtustega kooskõlas olevaid ja oma metsa jaoks nutikaid otsuseid.
Iga metsaomanik peaks teadma, mis tema metsas toimub: alates täpsest piirkonnast kuni selles elavate loomadeni. Kõik metsaomaniku võimalikud või vajalikud toimingud ja teave metsakinnistu kohta on ära toodud metsamajandamiskavas. Erametsaomaniku jaoks on see dokument nagu õpik, mis ütleb, mida ja millal teha.
Teha ise või küsida abi?
Mõned uued metsaomanikud on entusiasmi täis ja tahaks oma metsas kõike ise teha. Kui tead, mida teed ja sul on aega ja mahti metsatöödega tegeleda, siis see on suurepärane! Suur osa metsaomanikest aga ei majanda oma metsa ise, vaid ostab teenuseid metsanduse spetsialistidelt. Suur osa metsas tehtavatest töödest nõuab ka varustust, mida keskmisel metsaomanikul ei ole. Ning hooldustööde ja raiete planeerimine ja ettevalmistamine nõuavad asjatundlikkust.
Esimesena olekski vaja selgeks saada, milliste asjadega sa ise hakkama saad ja millistes asjades vajad abi. Siis on juba õige teenusepakkuja leidmine lihtsam.
Vajad oma vara oskuslikul haldamisel tuge?
Teenused maa- ja metsaomanikule on teinud meie turul kiire arengu. Varem tuli valida, kumb on olulisem – kas aeg või raha. Teadmiste ja heade tutvuste korral võis erinevatest firmadest soovitud teenuseid saada jupikaupa, aga selleks pidi täiskohaga töö jagu aega ja närve kulutama. Tervikteenust pakkunud ettevõtete tasu kippus aga kaugemate piirkondade jaoks suureks paisuma. Just seetõttu sündis Eesti Metsameistri töömudel: terviklik, lähedal ja kättesaadav.
Kui soovid meie nõuannetega kursis olla, telli meie uudiskiri.
Kui soovid abi oma metsa võimaluste väljaselgitamisel, professionaalset nõustamist ja teenuseid ühest kohast, siis võta ühendust Eesti Metsameistri spetsialistidega.