Augusti alguses Eestit tabanud torm ja sellega kaasnevad tuulepuhangud ei jätnud puutumata ka metsasid.

Paljude metsaomanike jaoks tekitavad tormikahjud muret nende investeeringute olukorra pärast. “Sageli arvatakse, et mets on kõige turvalisem investeering. Õigeaegselt ja jätkusuutlikult majandatud mets võib anda tootlikkust kuni 15% aastas. Kuid samal ajal on oluline mõista, et mets ei ole riskivaba investeering. Ning kõige tõenäolisem, kuid sageli alahinnatud oht, ongi  tormikahjustus,” ütleb Eesti Metsameistri metsamajandusosakonna juhataja Ats Loot.

Loodusmõjudel võib metsa ökosüsteemidele olla nii vahetu kui ka pikaajaline mõju

Tuulejõud võib metsadele tekitada nii kohest kui pikaajalist kahju. Tugevad puhangud võivad põhjustada okste murdumist, tormiheidet või tormimurdu. “Paljud metsaomanikud ei tea, et tormi mõju ulatub sageli kaugemale kui esmane pilt. Tomikahjustused tekitavad sageli metsalagendikke, mis muudab metsa mikrokliimat. Muutunud keskkond võib olla vastuvõtlikum kahjuritele, haigustele ja muudele probleemidele. Ehk siis pikemas perspektiivis võib halveneda ka ümbritsevate puistute tervis ja elujõud,” lisab Loot.

Metsaomanikul tuleb loodusjõududega silmitsi seistes olla teadlik, valvas ja ennetav

Omaniku jaoks kaasneb tormikahjustustega mitu väljakutset. “Üks asi on kohene majanduslik kahju. Teine see, et suuremate kahjude puhul võivad ka koristus- ja taastamistööd olla finantsiliselt kurnavad. Kolmandaks suurendavad maha langenud puud metsatulekahjude ohtu. See omakorda tähendab ohtu mitte ainult metsale, vaid ka läheduses asuvatele kogukondadele. Ehk siis pikas perspektiivis võivad tormid põhjustada ökoloogilisi nihkeid, mis mõjutavad ka tulevast tasuvust,” lisab Loot.

Augustikuu tormikahjustus metsas. Näha on ulatuslikult murdunud puid.

Kuigi täpset arvu on keeruline välja tuua, on tormikahjustused Eesti metsadele viimastel aastatel olnud päris kulukad. “Me räägime ikka miljonitest eurodest. Reeglina on just mõned üksikud tormid suurimate vahetute kulude tekitajad. Konkreetse kahju suurus puistule oleneb metsa vanusest, asukohast, kasvukohatüübist ja liigilisest koosseisust,” selgitab Loot.

Metsa kui investeeringu puhul tuleb arvestada, et metsa kasvades toimuvad mitmesugused muutused, mis mõjutavad selle majanduslikku väärtust. Küps mets on küll enamasti kõrgeima väärtusega. Kuid teisest küljest kaasneb küpsusega ka kõige suurem oht loodusjõudude poolt tekitatud kahjudeks.

Üleküpsed metsad, kus kasvavad kõrgemad  ja vanemad puud, on tormikahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud. Madala juurestiku tõttu on eriti tormihellad puuliigid kuusk, kask ja haab. Seega tuleks metsaomanikul kaaluda nii küpse metsa väärtusest saadavat kasu kui ka kasvavaid riske. “Metsa õigeaegne ja jätkusuutlik majandamine või kinnistu müümine oma ala spetsialistidele on kaks võimalikku lahendust, mis kaitsevad nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi huve,” nendib Loot.

Küsi tasuta nõu!

Oleme enda missiooniks võtnud kasvatada maaomanike teadmisi jätkusuutlikust metsamajandamisest. Sest ainult nii suudame tagada Eesti oluliseima maavara säilimise ka järgmistele põlvkondadele.

Kui sinu metsad on tormis kahju saanud või soovid loodusjõududega seotud riske maandada ja oma teadlikkust tõsta, siis võta meiega ühendust. Esmane konsultatsioon ei maksa sulle midagi.

Sarnased postitused

Kõik postitused
Erametsaomaniku meelespea

4 kriitilist tegurit, mida metsataimede ostul arvestada

18 september 2024

Eesti Metsameistri tütarfirmad Eesti Taimekasvatus ja Eesti Metsahaldus on suure hooga valmistumas sügiseseks metsauuendushooajaks. Kui halduspool tegeleb praegusel hetkel peamiselt maapinna ettevalmistustöödega ja istutustööde logistiliste trajektooride paika panemisega, siis meie Taimlas käib usin metsataimede ülesse võtmine ja istamiseks ettevalmistamine.  Sellega seoses tuletame meelde lihtsa ABC metsaomanikele, kes asuvad sügisel raielanke taasmetsastama. Toome välja tegurid, millele...

ArvamusErametsaomaniku meelespea

Praegune ilmastik soosib sügisesi metsaistutustöid

13 august 2024

Eesti Metsameisteri tütarfirmad, mis on keskendunud uute metsapõlvkondade kasvatamisele, on 2024. aastal olnud aktiivsed, viies juba ainuüksi kevadhooajal metsauuendustöid läbi 13 Eesti maakonnas. Eesti Metsameistri Metsahalduse metsauuendusspetsialist Merli Lehis jagas infot kevadtööde tulemuste kohta.

Erametsaomaniku meelespea

Populaarsust kogub sanglepa istutus

25 aprill 2024

Tavaliselt keskendume metsa istutades peamiselt kuusele, kasele ja männile, kuid viimastel aastatega on pilti ilmunud ja oma koha kinnitanud ka sanglepp (must lepp, ladina keeles Alnus glutinosa). See puuliik, mida oleme harjunud nägema sageli kasvamas teiste kõrval segapuistudes, on populaarsust aina enam kogumas ka kultiveeritavate taimede seas. Miks see nii on? Üks peamisi põhjuseid, miks...

Kõik postitused

Küsi nõu meie spetsialistide käest

Eesti Metsameister võtab vastutuse kogu metsa elutsükli eest. Meiega koostööd tehes ei piirdu metsatööd vaid raiega.

Tasuta hinnapäring Tutvu meie tiimiga
Metsamajandus

Ats Loot

E: ats@eestimetsameister.ee

T: +372 5885 4523

Põllumajandus

Taavi Ploom

E: taavi.ploom@eestimetsameister.ee

T: +372 5696 2659

Metsauuendus

Merli Lehis

E: merli@eestitaimekasvatus.ee

T: +372 5681 2668

Maaomanik, küsi meie spetsialistide käest tasuta nõu või hinnapäringut

    Teenus*

    *Kontrolli, et nõutud väljas on täidetud

    Võta ühendust