Augusti alguses Eestit tabanud torm ja sellega kaasnevad tuulepuhangud ei jätnud puutumata ka metsasid.
Paljude metsaomanike jaoks tekitavad tormikahjud muret nende investeeringute olukorra pärast. “Sageli arvatakse, et mets on kõige turvalisem investeering. Õigeaegselt ja jätkusuutlikult majandatud mets võib anda tootlikkust kuni 15% aastas. Kuid samal ajal on oluline mõista, et mets ei ole riskivaba investeering. Ning kõige tõenäolisem, kuid sageli alahinnatud oht, ongi tormikahjustus,” ütleb Eesti Metsameistri metsamajandusosakonna juhataja Ats Loot.
Loodusmõjudel võib metsa ökosüsteemidele olla nii vahetu kui ka pikaajaline mõju
Tuulejõud võib metsadele tekitada nii kohest kui pikaajalist kahju. Tugevad puhangud võivad põhjustada okste murdumist, tormiheidet või tormimurdu. “Paljud metsaomanikud ei tea, et tormi mõju ulatub sageli kaugemale kui esmane pilt. Tomikahjustused tekitavad sageli metsalagendikke, mis muudab metsa mikrokliimat. Muutunud keskkond võib olla vastuvõtlikum kahjuritele, haigustele ja muudele probleemidele. Ehk siis pikemas perspektiivis võib halveneda ka ümbritsevate puistute tervis ja elujõud,” lisab Loot.
Metsaomanikul tuleb loodusjõududega silmitsi seistes olla teadlik, valvas ja ennetav
Omaniku jaoks kaasneb tormikahjustustega mitu väljakutset. “Üks asi on kohene majanduslik kahju. Teine see, et suuremate kahjude puhul võivad ka koristus- ja taastamistööd olla finantsiliselt kurnavad. Kolmandaks suurendavad maha langenud puud metsatulekahjude ohtu. See omakorda tähendab ohtu mitte ainult metsale, vaid ka läheduses asuvatele kogukondadele. Ehk siis pikas perspektiivis võivad tormid põhjustada ökoloogilisi nihkeid, mis mõjutavad ka tulevast tasuvust,” lisab Loot.
Kuigi täpset arvu on keeruline välja tuua, on tormikahjustused Eesti metsadele viimastel aastatel olnud päris kulukad. “Me räägime ikka miljonitest eurodest. Reeglina on just mõned üksikud tormid suurimate vahetute kulude tekitajad. Konkreetse kahju suurus puistule oleneb metsa vanusest, asukohast, kasvukohatüübist ja liigilisest koosseisust,” selgitab Loot.
Metsa kui investeeringu puhul tuleb arvestada, et metsa kasvades toimuvad mitmesugused muutused, mis mõjutavad selle majanduslikku väärtust. Küps mets on küll enamasti kõrgeima väärtusega. Kuid teisest küljest kaasneb küpsusega ka kõige suurem oht loodusjõudude poolt tekitatud kahjudeks.
Üleküpsed metsad, kus kasvavad kõrgemad ja vanemad puud, on tormikahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud. Madala juurestiku tõttu on eriti tormihellad puuliigid kuusk, kask ja haab. Seega tuleks metsaomanikul kaaluda nii küpse metsa väärtusest saadavat kasu kui ka kasvavaid riske. “Metsa õigeaegne ja jätkusuutlik majandamine või kinnistu müümine oma ala spetsialistidele on kaks võimalikku lahendust, mis kaitsevad nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi huve,” nendib Loot.
Küsi tasuta nõu!
Oleme enda missiooniks võtnud kasvatada maaomanike teadmisi jätkusuutlikust metsamajandamisest. Sest ainult nii suudame tagada Eesti oluliseima maavara säilimise ka järgmistele põlvkondadele.
Kui sinu metsad on tormis kahju saanud või soovid loodusjõududega seotud riske maandada ja oma teadlikkust tõsta, siis võta meiega ühendust. Esmane konsultatsioon ei maksa sulle midagi.