Mets on vara. Ja vara puhul on üks olulisemaid asju riskide juhtimine ja ennetamine. Metsaomandi puhul on selle väärtusega seotud suurimad riskid seotud metsa hävimisega. 

Tegureid, mis metsas majanduslikku kahju põhjustada võivad, on omajagu: tuli, torm, juurepess, ulukid, kahjurid. Mida võiksid neist teada ja kuidas ennetada, et kahjusid minimeerida?

Metsakahju liigid

Metsakahjustused saab jagada loomade, putukate või seente ja loodusnähtuste tekitatud kahjustusteks. Loodusnähtustest kujutavad metsale riski äärmuslikud ilmaolud, mis põhjustavad tormikahjusid ja tulekahjusid. 

Tormimurd

Viimase paari kuu jooksul olema näinud kaht suuremat tormi, millega kaasnenud tugev tuul räsis ka metsi. Kuigi tormikahjude kokkuvõtteid veel tehakse, on need erametsaomanikele märkimisväärsed. Oktoobri alguse torm murdis puid nii metsasügavustes kui ka teedele ja elektriliinidele. Mõningad erametsaomanikud likvideerivad oma metsas veel ka 2023. augustikuu tormimurde.

Tuulejõud võib metsadele tekitada nii kohest kui pikaajalist kahju. Tugevad puhangud võivad põhjustada okste murdumist, tormiheidet või tormimurdu. Paljud metsaomanikud ei tea, et tormi mõju ulatub sageli kaugemale kui esmane pilt. Tomikahjustused tekitavad sageli metsalagendikke, mis muudab metsa mikrokliimat. Muutunud keskkond võib olla vastuvõtlikum kahjuritele, haigustele ja muudele probleemidele. Ehk siis pikemas perspektiivis võib halveneda ka ümbritsevate puistute tervis ja elujõud. 

Tormide rohkuse ja kahjude suuruse tõttu on aina rohkem päevakorral metsamajanduslikud võtted, mis muudaks metsa kui investeeringu tormikindlamaks. Üleküpsed metsad, kus kasvavad kõrgemad  ja vanemad puud, on tormikahjustuste suhtes eriti vastuvõtlikud. Madala juurestiku tõttu on eriti tormihellad puuliigid kuusk, kask ja haab. Võimalikele tormikahjustustele mõeldes tuleks metsaomanikul kaaluda nii küpse metsa väärtusest saadavat kasu kui ka kasvavaid riske. Tormikahjude mõjust metsa väärtusele oleme kirjutanud lähemalt siin.

Metsatulekahjud

Metsatulekahju võib põhjustada ka äike, kuid enamasti on põhjustajaks inimtegevus. Näiteks kustutamata jäetud lõke või tuleohtlikul ajal keelatud kohas autoga sõitmine. Või kuival ajal kulu põletamine, mis pole küll lubatud, aga ometi seda tehakse.

Aastaraamatu “Mets” andmetel ei ole punane kukk Eesti metsades ligi saja aasta jooksul olnud sugugi harv külaline. Ka möödunud aastatel on olnud suurpõlenguid, mille kustutamine on kestnud päevi. Lääne- ja Ida-Virumaal tuli 2023. suvel vaid ühe nädalavahetuse jooksul päästjatel tulekahjusid kustutamas käia 37 korral.

Ülikuival ajal piisab ulatusliku põlengu vallandumisest vaid väiksest sädemest. Kõige tuleohtlikumad on hõredad, kuivad ja valgusküllased männimetsad, kus on tihe puhmastest alustaimestik ja võsa ehk palju kergestisüttivat materjali. Veidi väiksem on tuleoht kuusikutes ja veel harvem leht- metsades, kus on puud kõige suu- rema niiskusesisaldusega, mistõttu põleb seal enamasti maapinnal asuv taimestik. Segametsad on rohkem kaitstud, sest lehtpuud teevad metsa varjulisemaks ja niiskemaks. 

Ulukikahjustused

Loomade tekitatud võivad olla näiteks põtrade, hirvede või hiirte metsale tekitatud kahjustused. Noorte seemikute või istikute peale on maiad kitsed, kes näpistavad ära nii ladva kui ka külgvõrsed. Vanemates männikultuurides ja lehtpuunoorendikes kärbib põder oksi pahatihti nii, et taim muutub kasvujõuetuks köndiks. Lehtpuunoorendikes murravad nad puid, mille tõttu tüvi muutub kõveraks. Haavanoorendikes ja latiealistes kuusikutes kipuvad ulukid tüvesid koorima. Haab on haiguste suhtes väga vastuvõtlik ning põdrakahjustusega haavanoorendikust üldjuhul enam asja ei saa. 

Ulukikahjustused sagenevad külmade tuleku ja varakevadega. Kui lumele tekib koorik, jäävad ulukid paiksemaks ning hävitavad rohkem nooremaid puid ühelt alalt. Ulukikahjustuste ennetamiseks saab töödelda taimi ulukitõrjevahendiga. Männi- ja kuusetaimi pritsitakse sügisel lambarasva sisaldava loodusliku lahusega, mis peletab metsloomi taime söömast. Uluk kuulub metsa juurde ja kahjustuste ulatus sõltub nende arvukusest. Kui tundub, et ulukite arvukus metsas on kasvanud liialt suureks, tasub arutada piirkonna jahimeestega ulukite küttimise ja sellega nende arvukuse piiramise võimalusi.

Tülikas kahjur on ka hiir, kes lume all koort närib. Hiire vastu aitavad tüvekaitsmed. Kraavitatud alade puhul on metsaomaniku suurim vaenlane aga kobras, kes tammidega võib kiiresti hukka saata hektarite kaupa metsa.

Eesti metsi kimbutav juurepess

Juurepess on meie metsade kõige ohtlikum haigustekitaja, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid. Hinnanguliselt kaotab metsaomanik juurepessu tõttu kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust,sest kui puusüdamik on mädanenud, saab palgina kasutada heal juhul vaid poolt või kolmandikku tüvest. 

Juurepessu nakkuse tunned kergesti ära järsult kuivama hakanud puulatvade järgi. Samuti tasub silmaga otsida rinna kõrguselt valkja, vahel lausa sinaka  vaigu eritumist.

Esmanakkus juurepessuga saadakse õhu kaudu levivate eoste abil. Need nakatavad kõige sagedamini värskeid kände. Naabritevaheliste juurekontaktide kaudu levib seen seejärel edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded.

Pärast haige metsa raiumist hakkab istutamise järel või loodusliku uuenemise teel kasvama uus metsapõlvkond. Siis võib kändudes püsiv seen nakatada puid ka sirguvas noores metsas.

Et vältida metsa nakatumist, tuleb kõigepealt pöörata tähelepanu kändudele, kust nakkus alguse saab. Seda eriti noores metsas, kus asutakse tegema esimesi hooldusraieid, seega tekitama esimesi kände. Juba nakatunud vanemas metsas on juurepessust lahti saada märksa raskem või peaaegu võimatu. Tõhusaim vahend juurepessu vastu on biopreparaat Rotstop, mis põhineb teisel meilgi kasvaval seeneliigil – suurel korbikul.

Loodusliku alternatiivina võetakse vahel vastu ka otsus istutada nakatunud metsa üheks põlvkonnaks puuliik, mida juurepess selliselt ei nakata. Sageli valitakse kask, kuna selle väärtus on kõige ligilähedasem okaspuudele. Kask saab raieküpseks 60-80 aastaga.

Putukkahjurid

Putukate puhul saame metsakahjustustest rääkida üksnes putukate hulgisigimise ja suure arvu puude kahjustamise korral. Kahjurid kahjustavad metsamaterjali ning selle tagajärjel vigastatud puude juurdekasv pidurdub, puidu kvaliteet halveneb ning puud võivad hukkuda. 

Meie metsade suurim häda on ürask – enamasti seepärast, et meil on soojad talved, mille tingimused on üraskile meelepärased. Juba 2020. aastal peeti üraski arvukuse suurenemist meie metsades plahvatuslikuks. Ning ka täna lähiaastateks leviku aeglustumist ei prognoosita.

Vanemates kuusepuistutes on kuuse-kooreürask kõige sagedasem ja ohtlikum kahjur, kes asustab nii lamavaid tüvesid, värsket metsamaterjali kui ka seisvaid nõrgestatud puid. Üraski levikut soodustavad lisaks soojale talvele ka murrud, metsapõlengud ja suvine kuivus. Samuti kuuse koorele tehtud ulukikahjustused ja värsked harvendusraied, mille käigus tekib alles jäävatele puudele vigastusi.

Suure leviku korral võib ürask hektarite viisi kahju tekitada. Seetõttu on Keskkonnaportaal loonud kuuse-kooreüraskile lausa eraldi teemalehe, kust saab lisaks infole vaadata ka ajakohaseid seireandmeid (ehk visuaalselt kaardi peal, kus on parasajagu suurem levik) ning juhendmaterjale üraskikahjudega metsa majandamiseks.

Mida saad metsaomanikuna ise ära teha, et mets ei häviks ja metsa väärtus ei väheneks?

Kõiki riske ei saa mõjutada. Metsa asukohta, pinnamoodi ja mulda muuta ei saa. Mõjutatavate riskide puhul kehtib ütlus – hooldus on parim ennetustöö.
Riskide minimeerimiseks on oluline planeerida õigeaegsed hooldustööd ning küpse metsa puhul raietööd.

Uut metsa istutades tuleb mõelda, kas istutatav puuliik talub võimalikke tormikahjustusi.

Keskealise metsa puhul mõelda, kuidas kaitsta puukooli ulukite ja putukkahjurite eest.

Ning küpse metsa puhul jälgida, millal tekib risk, et mets hakkab juba osaliselt kõdunema. 

 Kõigist neist teemadest räägime oma blogis kindlasti ka täpsemalt, aga praegu toome välja peamise, mida võiksid teada igal juhul. Ka siis, kui lased oma metsa majandada metsandusettevõttel.

1

Vii end kurssi metsa elutsükliga

Metsanduses on oluline ette näha ja vaadata kaugele tulevikku. Mets kasvab tsükliliselt, ning vajab igas faasis erinevaid toiminguid, et saada tulevikus soovitud puiduliike.

Oma metsa kasvule saad kaasa aidata metsamajanduskava järgides. Seal on toodud vastavalt sinu metsa elutsüklile (noor, keskealine või küps mets) ajaline plaan vajalikest töödest ja hooldustest.

2

Hoia kasvavaid puid 

Meie metsades on suurimad hävingud seotud noore metsaga. Kvaliteetne metsauuendus ehk õigeaegne istutamine ja noore metsa majandamine on sestap üks olulisemaid meetmeid kahjude vältimiseks. Noorte puude eest tuleb korralikult hoolt kanda mitte ainult pärast nende istutamist 3 aasta jooksul, vaid ka pärast seda. Istutatud metsa tuleb hoida ja hooldada kuni puistu küpsemiseni, vastasel juhul võivad kõik metsa taastamise tööd raisku minna ja omanikuna kaotad nii aega kui raha. 

Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Tulekahju ennetustegevusena tuleks välja selgitada, kus on lähimad veevõtukohad ja tagada, et need oleksid ligipääsetavad. Teine tuleohtu ennetav tegevus on hoida metsasihid puhtad – see võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on muidugi oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

3

Taga õigeaegsed ja kvaliteetsed raied

Oluline on alati arvestada metsaspetsiifiliselt, milline raie on seal parim ja soodustab metsa heaolu ning minimeerib kahjustuste ohtu. Tormikahjustuste vältimiseks tuleb hoolikalt planeerida uuendusraieid. Neid tuleks alustada tuulealusest metsaservast. Kuna Eestis on kõige sagedasemad läänetormid, on soovitatav raiega alustada metsa idaservast, järgmine raie peaks toimuma sellest läänes ja nii edasi. 

Metsaga seotud riske võib mõjutada ka selle liigiline mitmekesisus. Mitme puuliigi metsades ei suuda kahjurid ja haigustekitajad põhjustada nii ulatuslikku hävingut kui ühe puuliigiga metsades. Puuliikide mitmekesisust saab aga mõjutada juba metsa uuendamise faasis. Parimaid lahendusi saab valida aga kogu metsatsükli vältel, otsustades, mida raiuda ja mida kasvama jätta.

Metsamajanduskava sisaldab puistupõhiseid meetmeid ja raieettepanekuid järgmiseks kümneks aastaks ja aitab majandamismeetmeid planeerida. Kui aga piirkonnas on olnud torm või mõni muu oluline loodusnähtus, näiteks ebatavaline talv või üleujutus, võiks plaani lasta üle vaadata.

Hea on teada ka seda, et kõigil meetmetel on laiem mõju kui alal, kus teostati raie või mõni muu tegevus. Sinu metsa olukord ja majandamine mõjutab naabermetsa ja vastupidi. Kui puistu kasvutingimused kardinaalselt muutuvad, näiteks naaberpuistu raiumise tõttu, võib suureneda tuulekahjustuste oht. Lume- ja tormikahjustuste oht suureneb ka väga hõredaks raiutud puistutes. Metsandusekspert oskab öelda, millised riskid on kõige tõenäosemad just sinu metsas. 

4

Kahju korral reageeri kiiresti ja püüa vältida ulatuslikumat hävingut

Loodus on ettearvamatu ja vahel tabab metsa häving, ükskõik kui palju metsaomanik ka ei üritaks ette näha ja anda endast parim, et hävimisriske vähendada. Värskelt langenud puud meelitavad ligi metsakahjureid ning kahjurikollete teke võib kogu metsale veelgi suuremat kahju tekitada, mistõttu tuleb metsa eest õigeaegselt hoolt kanda.

Kahju tekkimisel või kahjustuse avastamisel tuleb kiiresti reageerida, et vältida laiemat hävingut. Varases etapis saab kahjustunud puu veel kvaliteetselt langetada ja vältida ulatuslikumat hävimist. Kui mõnel kahjuril õnnestub puu ära tappa, kannatab puidu kvaliteet ja see ei sobi enam palgiks või mõneks muuks kõrgemaks sortimendiks. 

Väldi destruktiivset tegevust. Isegi surnud puude ülestöötamine tuleks alati jätta professionaali hooleks. Tuleb teada, kuidas ja millises järjekorras puid lõigatakse, et kahju ei tekiks. Kahjustuste hindamise peaks tegema metsanduse spetsialist. Professionaal oskab hinnata hävinud puude hulka ja seda, mida saab hävinud puudega veel ette võtta. Mõned puud võivad olla müüdavad, kuigi mitte tingimata parima hinnaga. 

Kui kahju on juba tekkinud, siis tuleks kindlasti välja selgitada põhjused, et saaksid arvestada nendega edaspidi metsa veelgi paremal majandamisel.

Mets on varandus nii metsaomaniku kui kogu meie rahva jaoks. Metsade juurdekasv on aeglane ja seepärast on oluline kahjustuste riski vähendamine kogu metsa elutsükli jooksul. 

Et ka tulevased põlved võiksid metsast saada kõiki neid väärtusi, mida mets pakub, on meie ühine missioon metsa hoida.

Küsi nõu metsandusspetsialistilt!

Kui soovid oma metsa riske hinnata, ennetus- ja hooldustegevustega kahjusid vältida, aga ei tea, kust alustada, siis küsi nõu meie spetsialistide käest.

Ats Loot Metsamajanduse osakonnast aitab sind nii kasvava kui küpse metsa raiete planeerimisel.

Uuendusspetsialist Merli Lehis aitab teha plaane uue metsapõlvkonna rajamiseks.

Sarnased postitused

Kõik postitused
Erametsaomaniku meelespea

Kuidas valida õige puuliik oma metsa?

29 veebruar 2024

Metsa taastamine on kriitilise tähtsusega samm looduse tasakaalu ja jätkusuutliku metsamajanduse poole liikumisel, kuid tihti liigub metsauuendamise osas segadusse ajavat infot. Eesti Metsameister on alates 2018. aastast pühendunud jätkusuutlikule metsandusele ja aitab maaomanikel teha teadlikke otsuseid oma metsa taastamisel. Puuliikide valiku tähtsus Õige puuliigi valik on metsa taastamise edu seisukohast ülioluline. See mõjutab ökoloogilist tasakaalu,...

Erametsaomaniku meelespea

Planeerid suuremaid raietöid? Õpetame, kuidas esitada metsateatist 

23 november 2023

Metsateatis on ametlik dokument mis on vaja esitada Keskkonnaametile, kui metsaomanik soovib metsakinnistul teostada raietöid. Teatisega informeerib metsaomanik Keskkonnaametit kinnistul kavandavate raiete osas. Siit saad samm-sammulise ja ekraanipiltidega ülevaate, kuidas teatise vormistamine metsaportaalis käib.

Erametsaomaniku meelespea

Lähenevad talviste metsatoetuste tähtajad: metsa uuendamise ja inventeerimise toetus

23 november 2023

Eesti Riik toetab erametsaomanike metsatöid vajalike toetustega. Metsaühistu on protsessi juures suureks abiks. Kuidas käib metsa inverteerimise ja metsa uuendamise toetuste taotlemine?

Kõik postitused

Küsi nõu meie spetsialistide käest

Eesti Metsameister võtab vastutuse kogu metsa elutsükli eest. Meiega koostööd tehes ei piirdu metsatööd vaid raiega.

Tasuta hinnapäring Tutvu meie tiimiga
Metsamajandus

Ats Loot

E: ats@eestimetsameister.ee

T: +372 5885 4523

Põllumajandus

Henri Loosaar

E: henri@eestimetsameister.ee

T: +372 5600 1861

Metsauuendus

Merli Lehis

E: merli@eestitaimekasvatus.ee

T: +372 5681 2668

Maaomanik, küsi meie spetsialistide käest tasuta nõu või hinnapäringut

    Teenus*

    *Kontrolli kas nõutud väljad on täidetud.

    Võta ühendust